Laserpintsetid muutuvad üha võimsamaks
Optilised näpitsad ehk laserpintsetid kasutavad valguse rõhku ning hoiavad kinni baktereid, rakuosi ja muid tillukesi esemeid. Stanfordi ülikooli teadlane Jennifer Dionne kavandas uut tüüpi seadme, mille abil saab kinni hoida osakesi, mis on väiksemad kui 10 nanomeetrit ehk vaid mõne aatomi suurused. Seni pole see kellelgi õnnestunud. Optiliste näpitsate puhul tekitatakse kitsas valguskiir, mis loob tugeva elektromagnetvälja. Paraku saab sellega lõksu püüda vaid teatud suurusega osakesi.  Inimesele nähtava valguse lainepikkus jääb 400 ja 700 nanomeetri vahele. Kõige väiksemad esemed, mida sellist valgust kasutava seadmega saab kinni hoida on läbimõõduga kuni 200 nanomeetrit. Nii ei saa tavapäraste optiliste näpitsatega minna mõne nanomeetri suuruste valgumolekulide kallale. Tavapärased laserpintsetid lubavad nende üle vaid ülinõrka kontrolli. Lisaks on tibatillukeste objektide kinnihoidmiseks vaja suuremat jõudu. Võimsama valguskiire kasutamine võib uuritava materjali ära põletada. Mõnikord üritavad materjaliteadlased kinnitada uuritavaid pisiesemeid suuremate külge. Biomolekulide puhul seda kasutada ei saa. Olulised ained nagu insuliin või glükoos võivad hakata pärast suuremate molekulikomplekside külge ankurdamist tavapäratult käituma. Seega peab optilisi näpitsaid lihtsalt võimsamaks muutma. Kõige lubavam tundub plasmoonika  nähtus, kus kindlates tingimustes metallile langev valgus hakkab elektrone lainena edasi liigutama. Need elektronid liiguvad mööda metalli pinda.  Kui sellised elektronid kohtuvad valgusega, tekib madala lainepikkusega elektromagnetkiirgus, mida saab kasutada uudsetes optilistes pintsettides. Dionne´i kavandatud seadmes paikneb nanosuuruses hõbetoruke, see on kaetud õhukese ränidioksiidikihiga. Kaks kihti on omakorda ümbritsetud välise hõbedakihiga. Kui valgus läbib silikooni, tekitab see hõbeda ja räni kokkupuutepinnal plasmoneid  plasma võnkumiskvante. Need liiguvad piki ava ja koonduvad teises otsas tugeva valguskiirena. Nii tekib plasmooniline lõks, mis lubab kinni püüda väga väikesi osakesi. Uurija arvutuste kohaselt suudavad uued optilised pintsetid paigal hoida kahe nanomeetri suuruseid osakesi. Sarnasest tööriistast on abi nii materjalitehnoloogidele, bioloogidele kui farmakoloogidele. Näiteks saab optilise lõksu abil suunata tüvirakkude diferentseerumist. Uudsete näpitsate joonised ilmusid ajakirjas Nano Letters.   Prototüüp peaks valmima järgmisel aastal.  Alustuseks soovib Dionne üksiku valgu lõksu püüda ning uurida selle struktuuri ainult nähtava valguse abil.
