Kas Rembrandti modellil polnudki rinnavähki?
1654. aastal sai Rembrandt van Rijn valmis Vana Testamendi ainelise maali Batsebast, kellest sai kuningas Taaveti naine. Pildil torkab silma suur sinine laik modelli vasakul rinnal.  1983. aastal oletasid Austraalia kirurgid Peter Allen Braithwaite ja Dace Shugg, et kummalise nahatooni põhjuseks on rinnavähk. Maali-Batsebast sai ruttu rinnavähi sümbol.  Tõenäoliselt poseeris Batsebana Rembrandti elukaaslane Hendrickje Stoffels. On teada, et ta elas pärast maali valmimist veel üheksa aastat ning suri katku. Seetõttu on ajaloohuvilised arstid oletanud, et modellil ei pruukinud olla kasvaja, vaid hoopis nurisünnituse järgne rinnapõletik või tuberkuloosi tõttu tekkinud paise. Hollandi Twente ülikooli uurijad kasutasid probleemi uurimiseks võimsat arvutisimulatsiooni.  Nad jäljendasid eri lainepikkusega footonite liikumist kasvajaga rinna suunas, nende neeldumist ja tagasipeegeldumist.  Mudel andis vastuse, mis värvi peaks vähihaige rind inimesele tunduma. Kuu aega kestnud arvutuste põhjal näib rinnanahk sinakana vaid siis, kui kasvaja paikneb nahaaluses kihis  kõige rohkem kolme millimeetri sügavusel. Tavaliselt on rinnakasvajad palju sügavamal ega tekita mingeid nahatooni muutusi. Seega on väheusutav, et Hendrickje Stoffels põdes rinnavähki. Uurimisrühma liikme Srirang Manohari sõnul ajendas teadlasi uudishimu, kuid see klappis ka nende uurimisteemaga.  Twente ülikooli biofüüsikud arendavad diagnoosimeetodeid, kuidas valguse abil avastada kudedest kasvajaid. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Biophotonics.  
