Kas lend Marsile kahjustab mälu?
2035. aastal plaanib NASA lennutada esimesed inimesed Marsile. Eeldatavasti kulub reisiks umbes kolm aastat ja selle jooksul on astronaudid pidevalt kosmilise kiirguse mõju all. Päikese loidete eest saab kosmoselaeva kilpidega kaitsta, kuid kõikide kiirgusliikide puhul pole sellest abi.  Kiirgusohuga seotud vähiriski teatakse ammu. Samuti kahjustab kiirgus vereringet ning luid ja lihaseid. Siiani polnud selge, milline on pikaajalise kosmoselennu mõju närvisüsteemile. Just seda uurisid Rochesteri ülikooli teadlased. Kerry OBanionit huvitas suure laengu ja massiga osakeste mõju ajule.  Tema uurimisrühma liikmed tegid NASA kosmosekiirguse laboris katseid hiirtega, kel oli eelsoodumus Alzheimeri tõve tekkimiseks.  Laboris oli võimalik kiirendi abil simuleerida kosmoses ringi kihutavaid rauaosakesi, mis suudavad kosmoselaeva seintest ja kaitsekilpidest läbi tungida.  Närilised viibisid keskkonnas, mis oli kiirgustaseme poolest väga sarnane avakosmoses liikuvale kosmoselaevale.  Nende närvisüsteemi ja mälu seisukorda hinnati pidevalt. Hiired pidid ära tundma erinevaid kohti ja meelde jätma esemeid. Tuli välja, et suurema kiirgusdoosi saanud loomade närvisüsteem hakkas ruttu känguma.  Mäluhäired ilmnesid neil väga varakult. Samuti tekkisid muutused ajuveresoontes ning kiirenes Alzheimeri tõvele iseloomulike valguliste naastude kogunemine ajju. "Tulemused näitavad selgesti, et kosmiline kiirgus võib kiirendada Alzheimeri tõve teket ja kulgu. Tulevaste kosmoselendude puhul peab seda arvesse võtma," selgitas O´Banion. Uurimus ilmus ajakirjas PLoS One.
