Miks on põhjapõder Rudolfil punane nina?
Kiiskavpunase ninaga põhjapõder Rudolf ilmus esimest korda jõuluvana kaaskonda 1939. aastal ilmunud lasteraamatus. Sellest saati pole ühtegi pühadehooaega möödunud ilma temata. Miks on Rudolfi nina nii silmatorkav?  Hollandi Rotterdami Erasmuse meditsiinikeskuse teadlased otsustasid asja uurida. Nad värbasid katsealusteks viis tervet mittesuitsetavat inimest ning ühe ninapolüüpidega haige. Seejärel mõõtsid uurijad inimeste ninas veresoonte tihedust ja verevoolu kiirust. Norra Tromsø ülikooli bioloogid tegid samu mõõtmisi kahe täiskasvanud põhjapõdraga. Selgus, et terve inimese ja põhjapõdra nina mikrovereringe on üllatavalt sarnased.  Meie ninas on palju tillukesi veresooni. Tervetel inimestel moodustasid kapillarid ühtlase võrgustiku, mille sees eristusid juuksenõela-laadsed moodustised. Polüüpide all kannataval inimesel oli soontevõrk ebakorrapärase paigutusega. Ka põhjapõtrade nina oli palju veresooni. Kapillaaridest moodustusid samasugused veresoonepõimikud nagu inimesel.  Soonekesi oli kokku ligi 25 protsendi võrra rohkem kui inimesel. Need aitavad nina kaitsta ja jahutada ning parandavad aju verevarustust. Tõestust leidis ka see, et kiiresti liikuva põhjapõdra nina muutub punakamaks. Lindil kõndivatest põtradest soojuskaameraga tehtud pildid näitasid, et looma nina muutub tunduvalt soojemaks kui ülejäänud keha. Rudolfi nina on punane, sest seal on tihe kapillaarivõrk, mis varustab nina ohtralt verega. See aitab loomal karmides temperatuurioludes hakkama saada ning jõuluvana abistada. Uurimus ilmus ajakirja British Medical Journal jõulunumbris, mis traditsiooniliselt on pühendatud veidi kergematele teemadele. Mullu ilmusid seal artiklid, kuidas pääseda vikatimehe eest  ja uuring, mis vaatles, kuidas mõjutas kuulmislangus Beethoveni loomingut.   
