Muutlik kilogrammi etalon külvab segadust
Kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga.  Just nii sätestab rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Kui etalonkilogramm kogub kaalu või muutub kergemaks, muutub kõikide inimeste ja esemete mass.  Raskemaks muutunud etalonkilogrammi saab puhastada ultraviolettkiirgusega, näitas Suurbritannia Newcastle´i ülikooli uurimus. Esimene plaatinast kilogrammietalon valmis 1799. aastal. Sajand hiljem valmistati sellest iriidiumist ning plaatinast koopiad. Nendest kõige täpsem ehk rahvusvaheline etalonkilogramm asub Prantsusmaal rahvusvahelises kaalude ja mõõtude büroos, ülejäänud näidised jaotati üle maailma laiali. Suurbritanniale kuuluv massietalon asub Inglise rahvuslikus füüsikalaboratooriumis. Kõiki näidiseid hoitakse hoolikalt, kuid paraku on aastakümnete jooksul muutunud nii etalonkilogrammi kui selle koopiate mass.  Prantsusmaal asuv etalon on muutunud umbes 50 mikrogrammi kergemaks. Paljud etalonid koguvad hoopis kaalu juurde. Muutused on küll tühised - väiksemad kui sada mikrogrammi. Nii palju kaaluvad paar liivatera. Sellest hoolimata teeb see metroloogidele muret, sest kilogramm on ainuke rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi ühik, mis pole defineeritud mõne füüsikalise konstandi kaudu.  Kui muutub etaloni mass, muutub ka kilogrammi tähendus. Seetõttu otsivad teadlased viisi, kuidas defineerida massi põhiühikut.  Newcastle´i ülikoolis asub üks maailma võimsaimaid röntgenfotoelektronspektroskoope, mis lubab uurida esemete läbilõiget aatomtasandil.  Füüsik Peter Cumpson uuris selle abil massietaloni ning leidis, et kilogrammi prototüübi pinnale on kogunenud kiht süsivesikuid. Tema uurimisrühm katsetas eri viise etalonkilogrammi puhastamiseks. Kõige tõhusam oli metalli töötlemine ultraviolettkiirguse ja osooniga. Cumpson soovitabki raskemaks muutunud etalonkilogrammid saata omalaadsesse solaariumisse, kus saadakse lahti nende pinnale kogunenud saastest. Uurimus ilmus ajakirjas Metrologia. 
