Vanad roomlased tundsid tsingi ravitoimet
Pozzino vrakina tuntud laeva leidsid arheoloogid 1974. aastal Toskaana rannikult. Tõenäoliselt Kreeka vahet sõitnud kaubalaev uppus arvatavasti aastal 140 enne meie aega. Vrakilt leitud tarbeesemeid on põhjalikult uuritud. Tõenäoliselt oli pardal arst, sest laeval leidus hulgaliselt arstiriistu ja ravimite hoidmiseks sobivaid nõusid.  Suurt elevust tekitas tinast toos, milles olid säilinud tolleaegsed ravimid. Õhukindel karp kaitses muistseid tablette merevee eest. Pisa ülikooli keemikud eraldasid tablettidest õhukesed laastud ning uurisid nende koostist mass-spektromeetri abil. Põhiosas koosnesid tabletid tsinki sisaldavatest mineraalidest. Tsink on haavasalvides ja silmaravimites tänaseni kasutusel. Lisaks leidus tablettides veel männivaiku, loomarasva ja taimseid õlisid. Õietolmujääkide põhjal võib arvata, et roomlasest rohusegaja vormis ravimi tabletiks oliiviõli abil. Tablettide kopsakad mõõtmed  sentimeetrine paksus ja neljasentimeetrine läbimõõt viitavad sellele, et ilmselt kasteti need vette ning tupsutati seejärel põletikus silmi. Pozzano tabletid on ühed vanimad ravimid, mille koostist on keemikutel õnnestunud uurida. Suur osa meie teadmistest antiikmeditsiini kohta pärineb hoopis kirjalikest allikatest.  Uurimisrühma juhi Erika Ribechini kinnitas, et tablettide koostises olnud ained olid vanadele roomlastele hästi tuntud. Näiteks tsingi ravitoimet kirjeldas arst ning loodusteadlane Plinius Vanem oma 1. sajandil ilmunud "Loodusloos". Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
