Miks hambajuured kiiresti kasvavad?
Elame oma eellastest kauem ja saame aeglaselt täiskasvanuks.  Seetõttu lubame endale luksust piimahambaid pikka aega suus hoida ning viimased jäävhambad lõikuvad alles kahekümnendates eluaastates. Seevastu hambajuurte kasvukiirus on jäänud viimase paari miljoni aasta jooksul samaks, näitas Londoni ülikooli kolledži uurimus. Christopher Dean ja Tim Cole analüüsisid inimese, šimpansi ja erinevate inimese eellaste hammaste mikroehituse põhjal purihammaste kasvukiiruse kõveraid. Teadlasi huvitas, kas on olemas seos hambajuurte pikkuse ja Homo sapiensi lapsepõlve pikalevenimise vahel. Ligi kahekümneaastane arengu- ja kasvuaeg on inimlaste evolutsioonis üsna hiline nähtus. Selgus, et šimpansite jäävpurihammaste juured hakkavad kiiresti kasvama kohe enne hamba lõikumist. Ilmselt tagab see närimiseks ja hammustamiseks vajaliku stabiilsuse. Sama nähtus iseloomustas ka inimese varaseid eellasi.  Homo sapiensi hambad on seevastu väiksemad kui inimahvidel, kuid pikkade juurtega. Need kasvavad lõualuus enne lõikumist pikka aega. Purihammaste juured on korralikult välja arenenud vähemalt aasta enne igemetest välja kasvamist. Täpselt samamoodi kasvasid ka püstise inimese (Homo erectus) purihambad. See liik ilmus Maale umbes 2 miljoni aasta eest ning suri välja 300 000 aastat tagasi.  Püstise inimese hambad olid väiksemad kui tema eelkäijatel. Paljud antropoloogid peavad hammaste vähenemise põhjuseks toidusedeli muutumist ning on kindlad, et just Homo erectus hakkas toitu küpsetama ega pidanud vaeva nägema toore liha närimisega.  Cole´ja Deani uurimuse põhjal võib selles siiski kahelda. Püstiste inimeste hambad olid küll väikesed, kuid nende juured olid väga tugevad ja sobisid ka toore liha söömiseks.  Ilmselt andiski kiire hambajuurte kasv püstistele inimestele evolutsioonilise eelise. Täiskasvanuks said nad ruttu, ja vajasid toidu purustamiseks suurt jõudu.  Inimese nooruse ja eluea pikenemise tõttu on eelis kadunud. Lisaks sööme me palju pehmemat toitu.  Hambajuured kasvavad endiselt kiiresti, sest see pole meile otseselt kahjulik ning vajab väga vähe energiat. Kulukama nähtuse oleks looduslik valik ilmselt kõrvaldanud. Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.
