Pasknäärid mõistavad oma paarilise soove
Cambridge´i ülikooli psühholoogid Nicola Clayton ja Ljerka Ostojic tegid katseid pasknääripaaridega.  Uurijad panid isased linnud eraldi puuridesse. Seejärel toitsid nad emaseid pasknääre ainult tõukude või liblikaröövikutega. Isaslinnud jälgisid seda läbi akna. Kui paarid uuesti kokku said, pandi neile puuri nii röövikuid kui tõuke. Isased hakkasid emaseid toitma nende putukavastsetega, mida too üksi olles üldse ei saanud.  Teadlased katsetasid mitmesuguste puuriakende ning erineva toiduga. Lõpuks oli selge, et isastel oli vaja näha, mida emane sõi. Ainult siis mõistsid nad, et kaaslane vajas vaheldust. Üksi olles sõid isased pasknäärid seda, mida ise soovisid. Emasega koos olles hakkasid arvestama tema vajadustega. Uurijad usuvad, et võime kaaslase soove tajuda on oluline neile liikidele, kus isased ja emased elavad pikaajalises paarisuhtes. Pasknääridel on toidujagamine oluline kurameerimisrituaal. Isane, kes suudab aru saada, mida emaslind soovib, on eelisseisus ning teda peetakse heaks partneriks. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
