Mobiilimastid mõõdavad sademeid
Vihm hajutab signaalide levikut mobiilivõrgus. Muutuste analüüsimisel saab koostada sademete kaardi. See on täpsuselt võrreldav radaripildi või sademete hulga mõõtmisel saadud ülevaatega, selgus Hollandi Wageningeni ülikooli uuringust.  Sademete andmeid vajavad ilmauurijad üleujutushoiatuste andmiseks ja põua ennustamiseks. Ilmaradareid ehitatakse küll rohkem, kuid sadememõõtureid kasutatakse üha vähem. Aastatel 1986-2006 vähenes nende hulk Euroopas poole ja Lõuna-Ameerikas suisa 90 protsendi võrra. See-eest on paljudes piirkondades piisavalt tihe mobiilimastide võrk. Signaalitugevuse kõikumine kahe masti vahele jääval alal näitab, kui palju selles piirkonnas sajab vihma. Eri mastide andmete kombineerimisel saab luua üsna täpse kaardi suuremate piirkondade ilmaolude kohta. Hollandi Wageningeni ülikooli teadlased analüüsisid 2400 mobiilimasti andmeid ja koostasid selle abil kogu riigi vihmakaardi. Seejärel võrdlesid nad seda ametlike sademekaartidega, mis koostatakse radariandmete ja sademete hulga mõõtmise põhjal. Telefonisignaalide abil oli võimalik jälgida saju levikut ja eristada, millises piirkonnas parasjagu sadas. Uurimuse autori Aart Overeemi kinnitusel sobib meetod näiteks Aafrikasse, kus ilmaradareid eriti pole, kuid mobiilimastid on tihedama asustusega piirkondades siiski olemas. Ilmajaamad peavad saavutama kokkuleppe mobiilioperaatoritega, et need lubaksid kasutada oma signaalide liikumise andmestiku.  Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
