Napsitanud on arvatust ärksamad
Angelica Hagsand tegi katseid umbes 25-aastaste üliõpilastega.  Katsealused jagati kolme rühma. Esimese liikmed jõid ainult apelsinimahla, teised viinakokteili, kuni nende veres oli 0,4-promilli alkoholi. Kolmanda grupi liikmed tarvitasid veel rohkem viina ja nende veres oli lõpuks 0,7 promilli alkoholi. Võrdluseks  autot juhtides ei tohi Rootsis vere alkoholisisaldus olla kõrgem kui 0,2 promilli. Kohe pärast joomise lõppu vaatasid katsealused viieminutilist videolõiku inimröövist, mis oli filmitud tunnistaja vaatenurgast. Röövija nägu oli suures plaanis kokku 31 sekundi jooksul. Nädal hiljem kutsuti vabatahtlikud laborisse tagasi ja nad nägid arvutiekraanil kaheksat meest. Inimesed pidid hindama, kas videol nähtud röövel oli nende hulgas.  Kõikide vabatahtlike mälu oli üsna kehv. Kuivõrd alkohol vähendab nägemisteravust, võis eeldada, et katse ajal napsitanud arvavad röövli ekraanil olevat ka siis, kui teda seal pole. Ootamatul kombel andsid kõige täpsemaid vastuseid need, kes olid video nägemise ajal kõige suuremas joobes. Kui videos nähtud meest näidati ekraanil, tundsid ta ära 47,1 protsenti joobes olnutest ning 38,5 protsenti kainetest.  Kuigi katses kasutati vaid mõõdukas koguses alkoholi ning inimesed ei näinud päris kuritegu, näitasid tulemused, et purjus inimeste tähelepanu ei tohi alahinnata. Uurimus ilmus ajakirjas The European Journal of Psychology Applied to Legal Context.
