Hülged puhkavad poole ajuga
Kotikute ja merilõvide uni on tavatu. Maismaal puhates magavad hülged sügavalt, kuid vees olles on nende üks ajupoolkera alati valvas. Mis toimub sellises pooleldi magavas ajus?  California ülikooli teadlane Jerome Siegel ja John Peever Toronto ülikoolist mõõtsid vees magavate hüljeste ajus kahe olulise virgatsaine  atsetüülkoliini ja serotoniini hulka. Loomade magavas ajupooles oli atsetüülkoliini oluliselt vähem kui ärkveolevas ajupoolkeras.  Ilmselt põhjustabki suurenenud atsetüülkoliinikogus aju ärkvelolekut. Lisaks peetakse seda virgatsainet REM-unefaasi põhjustajaks. Vees puhkavatel hüljestel aga REM-und peaaegu ei esine. Loivaliste aju serotoniini kogus seevastu oli mõlemas ajupoolkeras sama hoolimata sellest, kas loomad magasid või olid üleval. See üllatas uurijaid, sest serotoniini on peetud pigem närvisüsteemi virgutavaks aineks.  Üht ajupoolkera suudavad lisaks hüljestele ärkvel hoida ka vaalad ja üksikud linnuliigid. Sellise unemustri olemasolu peavad neuroteadlased kindlaks tõendiks une vajalikkuse kohta. Pole olemas ühtki loomaliiki, kes saaks hakkama täiesti ilma uneta. Hülgeune uurimisest on abi magamisraskustega inimestele. Neuroteadlased saavad paremini aru, millised keemilised ained põhjustavad ärkvelolekut. Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Neuroscience.
