Rotid loevad interneti kaudu üksteise mõtteid
Brasiilia elav laborirott kombib oma vurrukarvadega takistust. Saadud info jõuab üle interneti USAs asuva roti ajju ning aitab tal liikumissuunda valida. Kõlab uskumatult, kuid sellised rotid on olemas. Need pärinevad USA Duke´i ülikooli teadlase Miguel Nicolelise laborist.  Varem on Nicolelis paigaldanud ahvidele siirikuid, mis vahendavad signaale aju ja keha vahel. Ahvid õnnestus panna kontrollima robotkätt. Samuti tundsid loomad siiriku abil kompeaistinguid. Nüüd soovis uurija proovida kahe närvisüsteemi kokku ühendamist. Kõigepealt treeniti rotte valgusmärguande peale vajutama üht kahest kangist. Kui rott vajutas õigesti, sai ta tasuks suhkruvett. Roti ajukoore liikumist kontrollivasse ossa olid paigaldatud elektroodid, mis muundasid närviaktiivsuse elektriliseks signaaliks. See suunati teise roti samasse ajukoore ossa.  Seejärel paigutati kaks looma vaheseinaga eraldatud puuri, kus ainult üks loom nägi valguse süttimist. Mõlemad pidid õigele kangile vajutama. Loomad said suhkruvett ainult siis, kui ka teine loom vajutas õigesti. See juhtus 64 protsendil katsetest ning kindlasti polnud see juhuslik. Sama edukalt jagasid närilised kahe aju vahel infot ka siis, kui siirikud olid paigaldatud meeli kontrollivatele ajukoore aladele ning üks rottidest pidi hindama ruumi suurust vurrukarvade abil. Ühendus töötas üle interneti isegi siis, kui üks rott oli Brasiilias ja teine USAs.  Kriitikud hindavad infot vastuvõtnud rottide hakkamasaamist nigelaks, seda enam, et ülesanded olid ülimalt lihtsad. Kuid Nicolelise sõnul oli näha, et info liikus kahes suunas ning märgata võis muutusi rottide käitumises.  Alginfo edastanud rott sai alati suhkruvett, kui tema paariline täitis ülesande. Seepärast üritasid infoandjad liikuda kiiresti ja täpselt. See vähendas signaalide seas müra ning tegi teisele ülesande täitmise võimalikult kergeks.  Uurija kinnitusel saab sel moel liita erinevad ajud üheks arvutiks. Samuti saab omavahel ühendada kahjustatud aju erinevaid osi ja parandada närvisüsteemi toimimist.  Nüüd plaanib Nicolelis kokku ühendada nelja hiire aju ja seejärel teha samalaadseid katseid ahvidega. Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
