Mälestuste tekkimist saab salvestada
Keeruka nimega meetod elektroentsefalograafia (EEG) on kasutusel juba aastakümneid. Peanahale asetatud elektroodid talletavad aju elektrilise aktiivsuse, see omakorda annab infot aju seisundi ja talitluse kohta. Nüüd selgus, et EEG abil saab lihtsate mälestuste moodustumist jälgida enam-vähem samal kiirusel, kui need töömällu salvestuvad. USA Oregoni ülikooli neuroteadlane David Anderson tegi katseid vabatahtlike üliõpilastega. Kõigile näidati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid ja inimesed üritasid neid meelde jätta.  Samal ajal salvestatud aju elektroentsefalogrammil oli näha närvirakkude samaaegne aktiveerumine. Aju alfalainete mustri põhjal suutsid teadlased kindlaks teha, millist kujundit oli inimene vaadanud. Lisaks võis aju alfa-aktiivsuse põhjal ennustada, kes katsealustest suutis pildi kõige täpsemalt meelde jätta. Uurimuse autori Edard Awhi sõnul võivad aju kuklasagarast pärinevad alfalained määrata inimese töömälu mahu. Nende rütmi tekkepõhjuste teadmine selgitaks, mis meie lühiajalist mälu piirab.  Meie töömälu sordib infot ja otsustab, mis on hetkel vajalik. Seal püsib korraga kolme-neli erinevat infoühikut ja neid hoitakse seal ainult töötlemise ajal.  Mõtteid on neuroteadlased ka varem lugeda üritanud. Inimese ajus toimub kõik välkkiirelt ja selle reaalajas tabamine on väga raske.  Üllataval kombel andis EEG - vana ja turvaline meetod  ülihea tulemuse ning mälestuste tekkimist võis jälgida enam-vähem sama kiirusega, nagu see tegelikult toimus.  Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.
