Millal ja kus elas Aadam?
Kõigi maakeral elavate meeste ühine esiisa elas umbes 340 000 aastat tagasi, seniarvatust rohkem kui kaks korda varem. Ainult naisliini pidi leviva mitokondri-DNA põhjal suudavad teadlased arvutustes minna tagasi inimkonna hüpoteetilise ühise esiemani, umbes 200 000 aasta eest Aafrikas elanud naiseni. Samal moel on meesliini päranduva Y-kromosoomi järjestusi analüüsides jõutud niinimetatud Y-kromosoomse Aadamani, kes elas samuti Aafrikas 60 000  140 000 aasta eest. Sealt algavat meeskromosoomiliini järjestust pidi edasi liikudes on võimalik kokku panna põlvnemispuu, mis kajastab kõigi praegu elavate meeste Y-kromosoomide järjestusi. Kuid värske avastus muudab seda pildi täiesti. Aafrika Aadam on mitu korda vanem, elanud umbes 340 000 aastat tagasi. USA Arizona ülikooli evolutsioonibioloog Michael Hammeri ja tema kolleegide värske avastus sai alguse National Geographicu poolt algatatud geeniuuringute projektile annetatud geeniproovist. Proov on pärit USAs Lõuna-Carolina osariigis elanud mustanahaliselt mehelt.Kummaline proov Seda proovi uurides märkasid teadlased, et selle Y-kromosoomi järjestused ei klapi kuidagi olemasolevasse põlvnemispuusse. Täpsemaks järjestamiseks saadeti proov edasi projektile Family Tree DNA, millesse proove annetades on võimalik igaühel teatud tasu eest saada geeniandmete põhjal teada oma päritolu. Suur osa Y-kromosoomist antakse isalt pojale edasi pea muutumatul kujul. Kui kahe Y-kromosoomi järjestuses on samad mutatsioonid, viitab see, et meestel on kunagi ajaloos olnud ühine esiisa. Mida rohkem on kahe järjestuse vahel erinevusi, seda kaugemal ajaloos ühine esiisa elas.  Y-kromosoomi järjestuste globaalset varieeruvust analüüsides jõuti juba aastakümne eest hüpoteetilise meheni, nö Aadamani, kes elas eeldatavasti Aafrikas 60 000  140 000 aastat tagasi ja koostati eranditult  kõigi tundmaõpitud Y kromosoomide arengupuu, teisisõnu genealoogia. Puu kuju on aastate jooksul pidevalt täpsustatud ja täiendatud, kuid  tänini püsis arvamus, et kõik tänapäeval elavad mehed on selle vaarisa järglased  on saanud oma meessugu määrava Y kromosoomi just temalt.  Kuid Lõuna-Carolinas elanud Aafrika päritoluga mehe Y-kromosoomi järjestus sellesse pilti ei sobinud,  Michael Hammeri analüüs näitas, et see mees on niinimetatud Y-kromosoomi Aadamast nii kaugel, et see liin peab olema kõigist senituntud liinidest lahknenud umbes 340 000 aasta eest.Ürgkodu Aafrikas Kõrvutades selle proovi geenijärjestusi olemasolevate Aafrikast pärit meeste Y-kromosoomi järjestustega tulid välja sarnasused Kameruni lääneosas ühes külakeses elava 11 mehe Y-kromosoomi järjestustega. Kuid lisaks sarnasustele olid ka piisavalt suured erinevused, mis viitab, et Lõuna-Carolina mehel ei pruugi olla Kameruni külaelanikega ühist eelajaloolist esiisa.  Hammer oletab, et mehe kummaline Y-kromosoom on pärit rahvakillult, mis on tänaseks välja surnud, kuid nende Y-kromosoom on säilunud ja jõudnud tänapäeval elavate meesteni. Tartu Ülikooli arheogeneetika professor Richard Villemsi sõnul elas eelajaloolises Aafrikas mitmeid inimese eellasi ning äsjane avastus lisab tuge arvamusele, et selle umbes kümne tuhande inimese seas, kes Aafrikast 60-70 000 aasta eest mööda maailma laiali rändasid, oli neid, kes kandsid kaasas Aafrikas elanud erinevate inimeste eellaste geene, ka neandertallaste ja Denisova inimeste omi. Nende kahe inimliigi ja tänapäeva inimeste ristumine on viimastel aastatel olnud evolutsioonigeneetikute suur huviobjekt. Arvatavasti umbes 400 000  600 000 aasta eest lahknesid neandertallase ja tänapäevase inimese eellased ühisest esivanemast. Umbes 200 000 aasta tagusest ajast on olemas fossiilid, mille koljuehituse põhjal on võimalik rääkida anatoomilises mõttes tänapäeva inimesest, kellel oli eellastega võrreldes väiksem lõug ja nägu, kõrgem laup ja nõtkem luustik.  Villems ütles, et see avastus tekitab temas huvi vaadata põhjalikult üle kogu Y-kromosoomi põlvnemispuu võrdlusalus. Eelmisel aastal avaldas ta koos kolleegidega artikli, milles emaliini pidi päranduva mitokondri-DNA järjestuste võrdlusalus viisid tagasi nö Aafrika Eevani. Tagasi tuleks minna päris Aadama juurde, täna võrreldakse Y-kromosoome ühe juhuslikult võetud Lääne-Euroopast pärineva mehe järjestuste põhjal ning see ei anna adekvaatset teadmist ajas toimunud mutatsioonide täpsest olemusest. Paras aeg oleks see töö nüüd ette võtta, ütles ta.
