Inimese ajurakud parandavad hiire mälu
Inimese evolutsiooni puhul rõhutatakse aju kogukamaks muutumist, kuid suurus ainuüksi ei loe midagi.  Meie ajus on lisaks neuronitele veel teisi rakke, mis pakuvad tuge ja varustavad närvirakke toiduga. Eri rakutüüpide areng võis inimese aju ülimalt võimekaks muuta, näitas New Yorgi Rochesteri ülikooli teadlaste uurimus. Neurobioloog Steven Goldman on pikka aega uurinud närvikoes leiduvaid tähekujulisi tugirakke ehk astrotsüüte. 2009. aastal avastas ta, et inimese astrotsüüdid on palju suuremad ja pikemate jätketega kui hiirte tugirakud. Uurijat hakkas huvitama, kas ka nende talitlus on erinev. Teadlane pani inimese närvikoe tugirakkude eellased tootma helendavat valku, et oleks võimalik jälgida nende aktiivsust. Seejärel istutas ta rakud vastsündinud hiirte ajju. Goldman jälgis näriliste arengut kuni nende täiskasvanuks saamiseni. Osad siiratud rakkudest jäid tüvirakkudeks. Paljud hakkasid siiski arenema ja neist tekkisid inimese astrotsüütidele iseloomuliku välimusega rakud. Need ühinesid hiirerakkudega ning moodustasid signaale edastava võrgustiku. Selline võrgustik töötas ligi kolm korda kiiremini kui ainult hiirerakkudest koosnevad ühendused.  Inimese astrotsüüdid parandasid hiirte hipokampuse neuronite vahelisi ühendusi, mis peetakse oluliseks õppimise ja mälu jaoks. Inimrakkudega laborihiired õppisid kiiremini uues ümbruses tuttavaid esemeid ära tundma ja liikuma labürindis. Näriliste mälu parandas see, et inimese astrotsüüdid suurendasid hiirerakkude membraanides virgatsaine glutamaadi retseptorite hulka ja muutsid nii signaalide liikumise palju kiiremaks. Goldmani sõnul näitas katse, et inimese aju evolutsioonis on ülimalt oluline rakkude spetsialiseerumine. Meie astrotsüüdid on võimekamad kui hiirte närvikoe tugirakud ja suudavad suunata neuronitevahelisi ühendusi. Ilma nendeta ei saa aju töötada. Praegu pole teada, kas sellised omadused on juba inimahvide astrotsüütidel või tekkisid need alles inimesel. Goldmani kinnitusel saab närvikoe tugirakke toota naharakkudest. Nende viimisel hiirte närvisüsteemi saab tõhusamalt katsetada uusi ravimeid. Juba praegu on olemas närilised, kelle gliia pärineb skisofreeniahaigetelt. Uurimus ilmus ajakirjas Cell Stem Cell.  
