Kosmoseteleskoop Herschel avastas verinoored tähed
Euroopa kosmoseagentuuri ja NASA kosmoseteleskoop Herschel avastas Orioni tähtkujust 15 väga noort tähte. Nende uurimine lubab heita pilgu tähetekke varasesse järku, mille kohta on teada väga vähe.  Tähe elu algab massiivse gaasi- ja tolmupilve kokkutõmbumisega. Jaheda tolmu ning gaasi muutumine kuumaks plasmakeraks käib väga kiiresti  vaid mõnesaja tuhande aastaga. Ülinoorte tähtede leidmise muudabki raskeks neid ümbritsev tihe gaasi- ja tolmupilv. Orioni pilves asuvat tähetekkeala on pikalt uuritud. Uusi prototähti märkasid alles Herscheli vaatlusi analüüsivad teadlased. Max Plancki astronoomiainstituudi uurija Amelia Stutz võrdles Herscheli andmeid Spitzeri kosmoseteleskoobi ja mitmete Maal asuvate teleskoopide vaatlustega. Nende põhjal registreeris ta 15 prototähte, mis kiirgasid väga madala energiaga punast valgust. Need on ülinoored ja ümbritsetud ikka veel tiheda gaasikihiga. Ilmselt veedavad tähed selles arengufaasis vaid 25 000 aastat. Võrreldes kasvõi Päikese vanusega on see ülilühike aeg.  Huvitavaid andmeid kogunud Herscheli kosmoseteleskoop lõpetab lähinädalatel töö. 2009. aasta mais kosmosse lennanud Herschel on kõige võimsam kosmoses töötanud infrapunateleskoop.  Paraku hakkab lõppema mõõteriistade jahutamiseks vajalik vedel heelium. Millal täpselt see juhtub, ei oska insenerid prognoosida. Heeliumi abil hoitakse Herscheli spektromeetreid ning kaameraid absoluutse nulli lähedasel temperatuuril. Instrumentide kuumenemine annabki märku jahutusvedeliku lõppemisest. Pärast seda suhtleb uurimisjaam veel mõnda aega Maaga ning hiljemalt mai alguses suunatakse see turvaliselt tiirlema ümber Päikese.
