Biokütus süsihappegaasist
Kliimamuutuste hirmus püüame vähendada süsinikdioksiidi tootmist. Samas vajame transpordiks üha rohkem kütuseid. Üks kummalise eluviisiga bakter pakub lahendust mõlemale murele, näitas USA Georgia ülikooli uurimus.  Arhebakter Pyrococcus furiosus elutseb merepõhja lõhedes ja vulkaanilises mudas. Need süsivesikutest toituvad mikroobid armastavad äärmuslikku kuumust ja kasvavad kõige paremini vee keemistemperatuuril.  Georgia ülikooli biokeemik Michael Adams viis kuumalembesse mikroobi madalamatel temperatuuridel elutsevate fotosünteesivate bakterite geene. Looduses jääb Pyrococcus 73 Celsiuse kraadi juures puhkeolekusse. Mikroobide elutegevus soikub ja kasv peatub.  Muundatud geenidega bakterite kasv muutus sel temperatuuril samuti väga aeglaseks, kuid nende ainevahetus jäi tööle. Nad hakkasid süsihappegaasist ja vesinikust tootma orgaanilisi aineid.  Adamsi laboris kasvanud muundatud geenidega Pyrococcus tootis 3-hüdroksüpropropioonhapet, millest keemiatööstus sünteesib erinevaid plastmasse. Adamsi sõnul saab reaktsiooni kergesti suunata ja panna mikroobid tootma kasvõi kütuseid. Bakterikütuse eeliseks on see, et põletamisel eraldub täpselt sama hulk süsihappegaasi, mis kulus selle tootmiseks. Lisaks pole mikroobisüntees nii energiamahukas kui teraviljast ja õlitaimedest kütuse tootmine. Ka võiks selline kütus langetada toiduteravilja hinda. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
