Kollatõve tekitaja varjab end võõra kestaga
Viirusi liigitatakse viiruseosakese ehituse ja pärilikkusaine tüübi põhjal. RNA- viirused võivad olla lipiidkestaga või ilma.  Liigituse lööb sassi A-hepatiiti tekitav viirus, mis on kestata, kuid suudab selle endale toota peremehe rakuosadest, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus. A-hepatiit on niiöelda mustade käte haigus. Viiruseosakesed levivad nakatunud inimeselt teistele saastunud toidu ja pesemata kätega. Viirus tungib kurku ja liigub pärast mõnenädalast peiteaega maksarakkudesse. USA Põhja-Carolina ülikooli teadlane Stanley Lemon näitas, et maksas kasvades näppavad viiruseosakesed inimese rakumembraane ja toodavad neist endale kesta. See aitab viirusel immuunsüsteemi eest varjuda ning maksas paljuneda ja levida. Uurija oletusel on A-hepatiit väga nakkav ilmselt just selliste muutlike omaduste tõttu. Väliskeskkonnas on viiruseosakesed ilma kestata ning nakatavad edukalt inimesi.  Kord kehasse jõudnud, peidab viirus end peremehe rakumembraanide abil ja pääseb nii immuunsüsteemi eest pakku. Varem pole ühelgi teisel viirusel sellist võimet leitud. Ilmselt on sarnaseid haigustekitajaid looduses veel.  Avastus ajas viroloogid segadusse, sest nüüd pole enam võimalik aru saada, mil moel mõjub A-hepatiidi vastane vaktsiin.  Siiani arvati, et vaktsiini tekitatud antikehad ründavad viiruseosakesi väljaspool rakke. Tõenäolisem on, et vaktsiin piirab viiruse paljunemist rakkude sees.
