Europa  kas seal on elu?
Maised elusolendid vajavad tegutsemiseks vedelat vett, erinevaid keemilisi elemente ning energiat.  Jupiteri jääga kaetud kaaslasel Europal on kõik vajalik olemas. Energia saamiseks sobib vesinikperoksiid, mida taevakehal leidub piisavalt palju. Sellisele järeldusele jõudsid USA California tehnoloogiainstituudi teadlased. Kevin Hand ja Michael Brown pildistasid Europat 2011. aastal Mauna Kea observatooriumi teleskoobiga Keck II. Infrapunases lainealas tehtud fotod kinnitasid sajandivahetusel NASA Galileo kosmosesondi poolt avastatut - Europal on tõesti vesinikperoksiidi.  Seda leidub suurel osal taevakeha pinnast. Kõige suurem on aine kontsentratsioon Europa Jupiteri-poolsel küljel, kus jää koosneb peaaegu ainult veest ning sisaldab lisaks vaid üliväikeses koguses väävlit. Vesinikperoksiid tekib Jupiteri võimsa magnetvälja mõjul. Handi sõnul on tõenäoline, et kõige rohkem leidub vesinikperoksiidi Europa poolustel, mis pole Maalt nähtavad.  Vesinikperoksiid võib muuta elukõlbulikuks Europa jääkooriku all asuva ookeani. Kui aine veega kokku puutub, vabaneb hapnik. Samasugused keemilised nähtused võisid esineda ka ürgsel Maal, kui hulkrakne elu tekkima hakkas. See annab lootust, et kui Europal on elusorganisme, võivad need sarnaneda Maal leiduvatele olenditele. Uurimus ilmus ajakirjas Astrophysical Journal Letters.
