Tulnuka muumia osutus inimeseks
Kümme aastat tagasi leidis kohalik mees Atacama kõrbe hüljatud kaevanduslinnast La Noriast tibatillukese luustiku. 15 sentimeetri pikkune kummalise koljuga skelett lõi tulnukate-uskujate ootused lõkkele.  Nüüdseks on selge, et Ata nime all tuntud luustik on täiesti maist päritolu. Seda kinnitas Stanfordi ülikooli arstiteadlaste korraldatud põhjalik uurimine. Lisaks pisikesele kasvule ja tavatutele koljuluudele on Atal veel mitmeid iseärasusi. Näiteks on tal kõigest 10 roiet.  Uurimist juhtinud Stanfordi ülikooli immunoloog Garry Nolan kinnitusel näitas Ata DNA võrdlus inimgenoomiga seda, et tillukest kasvu olend oli kindlasti inimene. Naisliini pidi päranduva mitokondriaalse DNA põhjal saab väita, et Ata ema pärines Tšiilist. Röntgenuuringud näitasid, et luustik on täiesti ehtne ja võltsimata. Selgesti olid eristatavad nii luud kui ka siseorganite jäänused. Luustiku iseärasused viitasid, et Ata võis surres olla 6-8 aastane. Seega võis Ata olla kääbus, kes sündis tibatillukesena.  Samuti ei välistanud Nolan võimalust, et väike inimene kannatas ülikiire vananemise ehk progeeria all. Sel juhul võis ta surra juba emakas või näiteks pärast enneaegset sündi. Nüüd kavatseb Nolan kavatseb Ata DNAst otsida progeeria ja kääbuskasvuga seotud mutatsioone.  Lisaks tuleb skeletti uurida loote arengut mõjutavate keskkonnategurite  näiteks mürkide ja ravimite mõju välistamiseks.  Osad uurijad kipuvad siiski arvama, et Ata on lootemuumia või mumifitseerunud enneaegselt sündinud laps. Sellele viitavad nõrgalt arenenud jäsemeluud ja sulgumata koljuõmblused.
