Masendus paneb mina-vormi kasutama
Mina-vormi ja enesekohasete asesõnade sage tarvitamine viitab suhtlemisprobleemidele ja depressioonile, näitasid Saksamaa Kasseli ülikooli uurijad. Johannes Zimmerman tegi intervjuusid psühhoteraapiapatsientidega, kel olid erinevad probleemid alates söömishäiretest kuni ärevuseni. Kõik vabatahtlikud katsealused täitsid depressiooni mõõtva küsimustiku ja hindasid enda käitumist teiste inimestega. Selgus, et mida rohkem kasutasid inimesed rääkides mina-vormi, seda depressiivsemad nad olid. Samuti olid neil suhtlemisraskused, näiteks võisid nad otsida liigselt tähelepanu. Meie-vormi eelistajad olid suheldes pigem tagasihoidlikumad, samas abistasid nad meelsasti teisi. Zimmermanni kinnitusel näitab meie-vormi eelistamine seda, et inimene rõhutab enda osalemist sotsiaalsetes suhetes. See aitab paika seada tavapäraseid viisakaid suhtluspiire. Pole mingit kinnitust, et mina-vormi kasutamine tekitaks masendust. Tõenäoliselt peegeldab see ainult seda, kuidas inimesed näevad ennast ja oma suhteid teistega. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Research in Personality.
