Kas Euroopa ja Aasia keeltel on ühine eellane?
Inuiti, tamili, jaapani, kreeka ja ungari keel tekkisid ühisest algkeelest, mida räägiti Euraasias viimase jääaja lõpus. Sellisele järeldusele jõudsid Inglise Readingi ja Uus-Meremaa Aucklandi ülikooli uurijad. Keele areng sarnaneb bioloogilise evolutsiooniga. Kaks samatähenduslikku sõna või sarnased häälikud viitavad sugulusele samal moel kui ühtemoodi kokkukasvanud luud eri loomaliikidel. Näiteks on pärinevad ladina "frater" ja prantsuse "frère" - "vend" samast tüvest.  Algtüvede kindlaks tegemine on lingvistidel aidanud  tänapäevased keeled paigutada suguluse järgi keelkondadesse. Inglise ja rootsi keel on indoeuroopa keeled, mis arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Soome ja ungari keel aga said ilmselt alguse uurali algkeelest. Sadakond aastat on keeleuurijad mänginud mõttega, et suur osa Euraasias kõneldud algkeeltest võib olla ühist päritolu. Samalaadseid algkeeli arvatakse olevat eksisteerinud ka Austraalias ja Põhja-Ameerikas.  Ühise laia levikuga algkeele olemasolu tõestamine on ülimalt raske. Keelemuutused kuhjuvad aja jooksul, üritades aega tagasi kerida leiame üha vähem ühiseid tüvesid. Lisaks võivad osad keeltevahelised sarnasused olla täiesti juhuslikud. Seetõttu peavad lingvistid võimalikuks jälgida keelte muutumist kuni 8000 aasta taguse ajani. Readingi ülikooli bioloog Mark Pagel ja Aucklandi ülikooli psühholoog Quentin Atkinson proovisid seda piiri nihutada. 2007. aastal avastasid nad, et mida sagedamini sõnu igapäevasuhtluses tarvitatakse, seda aeglasemalt need muutuvad. Sellised ülimalt konserveerunud sõnad aitavadki jälgida kauges minevikus toimunud keelemuutusi.  Pagel ja Atkinson otsisid sarnaseid sõnu Euraasia algkeelte andmebaasist ja kogusid kokku ühised tüved, näiteks olid seal sõnad tähendusega "mina", "ema", "käsi", "tuli". Neid uuriti statistilise mudeliga, mis arvutas välja sõnade muutumise kiiruse. Mudeli põhjal joonistus välja, et umbes 15 000 aastat tagasi räägiti kogu Euraasia mandril ühist algkeelt. Pageli sõnul klapib see hästi geoloogiliste andmetega jää taandumisest. Uus keelepuu võibki peegeldada seda, kuidas inimeste arv hakkas kliima mõnusamaks muutudes kasvama. Samas hoiatavad kriitikud, et uuritud keeled ei pruugi olla lähisugulased vaid hoopis naabrid, kes on üksteiselt tüvesid laenanud. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
