Kas treening tegi ahvist inimese?
Pingeline aeroobne treening suunab ajju rohkem verd, lisaks hakkab keha tootma narkootikumitaolisi heaolutunnet suurendavaid aineid  endokannabinoide. Nii satuvad mõned inimesed treenimisest suisa sõltuvusse. Kas sama nähtus võib esineda ka teistel loomaliikidel?  USA Arizona ülikooli antropoloog David Raichlen tuli mõttele, et loodusliku valiku mehhanismid võivad soodustada füüsilist aktiivsust. Heaolutunne, mis tekib pärast füüsilist pingutust võib aidata ellu jääda, püüda rohkem saaki ja saada rohkem järglasi. Raichlen otsustas võrrelda inimesi, koeri ja tuhkruid. Inimesed ja koerad suudavad üsna kaua kiiresti joosta. Tuhkrud liiguvad vähem ning jäävad pikka maad joostes jänni. Katsealused inimesed ja koerad jooksid trenažööril intensiivselt 30 minutit. Tuhkrud jooksid samal ajal aeglaselt. Järgmises katseosas koerad ja inimesed kõndisid, tuhkrud aga puhkasid. Iga katsefaasi lõpus võeti kõikidelt osalejatelt vereproov ja määrati seal endokannabinoidide kogus. Raichleni sõnul tõusis keha toodetud mõnuainete hulk pärast intensiivset jooksu nii inimestel kui koertel. Lisaks kirjeldasid katsealused inimesed, et treening tegi nende meeleolu ja enesetunde paremaks.  Jalutamine koerte ega inimeste endokannabinoidide taset ei muutnud. Tuhkrutel püsis mõnumolekulide hulk kogu eksperimendi ajal ühtlasena. Seetõttu on Raichlen kindel, et nii koerad kui kõik teised loomad, kes suudavad pikka maad joosta kogevad pärast intensiivset aeroobset pingutust kehalist heaolutunnet. Pingutusel tekkiv heaolutunne võis mängida olulist rolli inimese evolutsioonis. Meie püstine kehaasend ja pikad jalad lubavad kiiresti liikuda. Oletuse kontrollimiseks võrdles Raichlen kehamõõtmete ja ajusuuruse suhet tänapäevasel inimesel, Homo erectusel , australopiteekidel ja inimahvidel. Selgus, et mida suurem on inimlase aeroobne võimekus, seda suurem on aju võrreldes kehaga. Võimalik, et ainuüksi liikumine ja treenimine suudab panna keha tootma närvikasvufaktoreid, mis on vajalikud aju tööks ja arenguks. See järeldus peaks meid kõiki panema mõtlema oma liikumisharjumuste üle. Treenimata inimene väsib tõenäoliselt ruttu ega suuda pingutada nii kaua, et tema keha hakkaks tootma heaoluaineid. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Experimental Biology.
