Tartu toomkiriku hauakastis peitus täiskasvanud mehe skelett
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus täiskasvanud meesterahva skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad, et tegu oli väärika isikuga.Märtsikuus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud.  Tartu ülikooli vanemteadur arheoloog Heiki Valk kirjeldas keskaegset leidu: "See pole võlvitud kamber, vaid neljaseinaline tellistest kast, mille peal asus paest hauaplaat. Kasti sisemuse mõõtmed on umbes 0,8 korda 2 meetrit ning seinte paksus on 35 sentimeetrit. Ülemine osa on ära lõhutud, peatsipoolsest otsast on pealt läbi mindud kanalisatsioonitoruga, aga sügavam osa on säilinud. Tellistest seinad on alles umbes 0,6 kuni 1 meetri kõrguselt." Loe lähemalt.  Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku. Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid naelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti  selle järgi saame dateerida ka matuse, rääkis Malve.  Praegu võib öelda, et skelett pärineb 13.15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus 40-50 aasta vanusele mehele. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel, kirjeldas Malve leidu.  Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpus.
