Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida
Kuidas uurida mineviku kliimat? Pidevaid mõõtmisi on tehtud vaid paarsada aastat ja kaugemale minevikku liikudes jääb kirjalikke allikaid üha vähemaks. Palju infot saadakse puude aastarõngaste ja järvesetete uurimisel. Ootamatul kombel sobivad muistse kliima uurimiseks ka vihmausside lubjanäärmete eritised, näitasid Inglise Readingi ja Yorki ülikooli teadlased. Vihmausside lubjanäärmed aitavad siduda hingamisel tekkivat süsihappegaasi ja neutraliseerida lagunevates taimeosades leiduvaid happeid. Nii tekivad pisikesed kaltsiumkarbonaaditerad, mis eritatakse mulda. Emma Versteegh ja Mark Hodson pidasid vihmausse laboris eri temperatuuridel ja uurisid, milliseid keemiliste elementide isotoope sisaldasid loomakeste eritatud graanulid. Tuli välja, et terakeste koostise põhjal sai kindlaks teha, kui soe oli pinnas nende moodustumisel. Nüüd plaanivad uurijad vihmausside lubjanäärmete eritisi koguda arheoloogilistelt väljakaevamistelt ja uurida, kas meetod ka päriselus töötab. Uurimus ilmus ajakirjas Geochimica et Cosmochimica Acta.
