Maa päevad on loetud
Meie planeet on elukõlbulik veel 1,75 miljardit aastat. Suurbritannia ülikoolide astronoomid on koostanud valemi, mis lubab leida, kui kaua mingi taevakeha on elusolendite jaoks sobilik. Selle järgi saab Maal elu kesta veel kuni 1,75 miljardit aastat. Eluks kõlbulik tsoon on piirkond tähe ümber, kus selle ümber tiirlevatel planeetidel leidub vedelat vett. Oma tähest liiga kaugel olevad planeedid on kaetud jääga. Tähe lähiümbruses asuvate planeetide vesi aurustub ja hajub kosmosesse. Elukõlblik piirkond ei ole püsiva suurusega. Tähtede eredus kasvab aastate jooksul ja eluks sobilik ala nihkub tähest järjest kaugemale. Maa puhul on näidatud, et meie planeet asub üsna Päikese ümber oleva elukõlbuliku piirkonna sisemises servas. Arvutuste kohaselt nihkub Päikese elukõlbulik tsoon väljapoole kiirusega ligikaudu üks meeter aastas. Uus mudel ennustab, et Maa saab Päikeselt sobivas koguses soojust kõige rohkem 7,8 miljardit aastat. Seega oleme me peaaegu 70 protsenti meile antud ajast ära kulutanud.  Valemi kohaselt võib universumis olla planeete, mis paiknevad elukõlbulikus piirkonnas isegi 40 miljardit aastat. Need taevakehad asuvad pikaealiste ja madala massiga tähtede ümbruses. Autorite soovituste kohaselt tasub elusolendeid otsida taevakehadelt, mis on oma tähest sobival kaugusel asunud vähemalt sama kaua kui Maa Päikese juures. Samas on võimalik, et Maa on erandlik ja elu tekkis siin tavatult kiiresti.  Uurimuse kriitikute arvates kasutasid astronoomid liiga lihtsat mudelit. Praegu pole Päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide kohta palju teada. Seepärast eeldas mudel, et eksoplaneedid sarnanevad Maale. Samas ei arvestatud atmosfääri täpset koostist ega ulatust. Uurimuse ühe autori Inglise East Anglia ülikooli astronoomi Mark Claire´i sõnul on tõenäoline, et kui inimkond on ligi kahe miljardi aasta pärast veel alles, siis elatakse tol ajal pigem Marsil. Kui Päikese eredus üha kasvab ja Maa pind muutub elusolendite jaoks liiga kuumaks, tõuseb temperatuur Marsil elusolendite jaoks üsna sobivaks. Praegu saab Marss kõvasti vähem soojust kui Maa ja punase planeedi kliima on üsna heitlik.  Uurimus ilmus ajakirjas Astrobiology.
