Kas maavärinad mõjutavad vulkaane?
Charles Darwinist alates on loodusuurijad arvanud, et maavärinad võivad panna tulemäed purskama. Otsest seost pole geoloogid siiani leidnud, kuid maavärinatel võib vulkaanidele olla hoopis ootamatu mõju. Hiljutised võimsad maavärinad kahandasid läheduses asuvate vulkaanide kõrgust, näitasid ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uurimused. 2010. aasta veebruaris toimus Tšiilis maavärin magnituudiga 8,8. Napilt aasta hiljem tabas sama võimas maavärin Jaapanit. Pärast neid kaht maavärinat hakkasid geoloogid ootama vulkaanipurskeid, kuid mingeid märke magma liikumisest polnud. Maavärina epitsentri läheduses asunud piirkondade satelliidifotode uurimine andis hoopis ootamatu tulemuse. Nimelt hakkasid Jaapanis läheduses asuvad suured tulemäed maavärina päeval vajuma. Viis suurt vulkaani kahanesid kuni 15 sentimeetri võrra. Samasuguse nähtuse avastas ka teine uurimismeeskond, kes analüüsis Tšiili maavärina eelseid ja järgseid satelliidipilte. Nähtuse põhjus jääb praegu ebaselgeks. Tšiili tulemägede fotosid uurinud USA Cornelli ülikooli geoloog Matthew Pritchardi arvates hakkavad vulkaanid kahanema, sest maavärina ajal avanevad maapinnas olevad lõhed, kus on kuuma vett ja gaase. Vedelik purskab välja nagu kõvasti loksutada saanud pudelist ja pärast seda hakkab maapind vajuma. Jaapani andmeid uurinud Kyoto ülikooli teadlane Youichiro Takada oletusel on põhjuseks vulkaanide magmakambrite vajumine. Vulkaanialused kuumad kivimid on õrnad ja maavärin kahjustab neid kõige rohkem. Jaapanis ja Tšiilis registreeritud muutused on nii sarnased, et tõenäoliselt on nende taga sama mehhanism. Siiani pole selge, kas nähtus suurendab ka vulkaanipurske tekkimise tõenäosust. Nüüd plaanivad teadlased plaanivad otsida satelliidifotodel tõendeid, et ka teistes Maa piirkondades on maavärinad vulkaane kahandanud.
