Lilled ehtisid matusepaiku juba kiviajal
Lahkunud sugulase või sõbra lilledega meeles pidamine on nii tavaline, et kui pärgi või kimpe ei soovita, tuleb sellest eraldi teada anda. Millal hakkas inimene haudu lilledega kaunistama? Õitsvaid taimi kasutati matustel juba 12 000 aastat tagasi, näitasid Iisraelis Karmeli mäe juures tehtud väljakaevamised. Haifa ülikooli arheoloogid uurisid sealseid Natufi kultuuri matusepaiku. Keskmisel kiviajal asustasid piirkonda kütid, kes kogusid ka metsikult kasvanud teravilja ning oskasid seda säilitada. Haudadest leiti kokku 29 inimese jäänused. Kõikides kalmudes leiti märke taimedest.  Lilled ise olid ammu lagunenud, kuid need olid jätnud pinnasesse jäljendi, mis lubas isegi taimede liigi ära määrata. Näiteks oli kasutatud õitsvat salveid ja münti. Eriti rikkalikult oli taimejäljendeid ühes hauas, kuhu olid maetud umbes 30-aastane inimene koos teismelise noorukiga. Laibad olid asetatud paksu taimekihi peale. Radiosüsiniku abil saadi haudade vanuseks 11 700 kuni 13 700 aastat. Need on kõige vanemad matusepaigad maailmas, kust on leitud taimejäänuseid. 1970ndatel avastasid arheoloogid õietolmu Põhja-Iraagist Shanidari koopast neandertallaste luude juurest. Hilisem uurimine pani teadlased siiski arvama, et lilli võisid koopasse tassida hoopis endale varusid koguvad närilised. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
