Laser hindab punaste vereliblede välimust
Punaste vereliblede mõõtmeid ja kuju hinnates saab kiiresti haigusi diagnoosida, näitas ajakirjas Biophysical Journal ilmunud uurimus. Terve inimese punased verelibled ehk erütrotsüüdid meenutavad mõlemalt poolt nõgusat ketast. Geneetilised mutatsioonid ja nakkushaigused muudavad vereliblede kuju.  Sirprakulise aneemia alla kannatajate verelibled meenutavad kuusirpi. Malaariahaigete erütrotsüüdid paisuvad. Kanada Toronto Ryersoni ülikooli teadlane Michael Kolios kasutas ära nähtust, mida pani 19. sajandi lõpus tähele Alexander Graham Bell. Pulseeriva valguse käes hakkavad ained kiirgust neelama ja valguse taktis soojenema ning jahtuma. Nii tekivad helilained, mida on võimalik kinni püüda. Kolios kasutas laserit, mis pulseeris iga seitsmesaja nanosekundi tagant ja tekitas vererakkudes kõrge sagedusega helisid. Nende abil sai uurija täpse pildi vererakkude välimusest.  Vabatahtlike inimeste vereproovidega tehtud katsed näitasid, et tervete ja deformeerunud rakkude eristamiseks piisas vaid paarikümne verelible mõõtmisest. Selleks kulus väga vähe aega, seetõttu loodab Kolios luua automaatse diagnoosiseadme, millega saaks haiglates kiiresti vereproove analüüsida.
