Kooris laulmine teeb südamele head
Göteborgi ülikooli neuroteadlane Björn Vickhoff ja tema kaastöölised tegid katseid 18-aastaste koolikooris laulvate noortega.  Õpilased laulsid kirikulaulu, aeglast mantrat või lihtsalt ümisesid koos. Samal ajal jälgisid uurijad noorte südame löögisagedust. Tuli välja, et meloodia mõjutas koorliikmete südametööd. Koos laulmisel oli ühtlustav mõju  lauljate südame löögisagedus tõusis ja langes samal ajal. Eriti selgesti oli see näha aeglase laulu puhul. Ka muutis pikka aega koos laulmine inimeste südame töö aeglasemaks. Vickhoffi sõnul muutus südame löögisagedus ühtlaseks, sest lauljad hingasid ühes rütmis sisse ja välja. Hingamine järgis laulu struktuuri ja vastavalt sellele muutus ka südamerütm.  Uurija oletusel on koorilaulul inimese kehale samasugune mõju nagu  joogas tehtavatel hingamisharjutustel.   Nüüd soovib Vickhoff tõestada, et sageli lauldes saab südant treenida ja vererõhku alandada. Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Auditory Cognitive Neuroscience.
