Kas türannosaurus oli osav kütt või hoopis raipesööja?
Muistse loomastiku uurijad pole ühel meelel selles, kas võimsate lõugadega türannosaurused pidasid ise jahti või toitusid hoopis loomakorjustest.  Türannosauruste hambajälgi ning isegi luudesse kinni jäänud hambaid on leitud eri liiki loomade kivististelt. Paraku pole enamasti võimalik kindlaks teha, kas hambad kadusid saagi küttimisel või hoopis siis, kui elukas korjuse kallal maiustas. USA Lõuna-Dakota osariigist leitud kivistis on eripärane. Taimetoidulise hadrosauruse sabalülide vahel on selgesti näha ligi neljasentimeetrine türannosauruse hammas.  Kivistist uurinud paleontoloogi Bruce Rothschildi sõnul pääses väiksem sisalik türannosauruse käest põgenema kiskja hammas sabas kinni. Haav paranes ja sinna kasvas juurde uut luukudet. Uurija kinnitusel on see esimene tõend selle kohta, et türannosaurused küttisid teisi loomi. Samas arvavad osad teadlased, et türannosaurus võis toitu otsida nii, nagu seda teevad hüäänid - küttida loomi, kui aga jaht ebaõnnestus, siis otsida raipeid. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
