Kas inimene on loomult sõjakas?
Kas meie kauged eellased pidasid sõdu? Paljud antropoloogid peavad seda tõenäoliseks, sest inimahvid võivad olla vägivaldsed ning paljud loodusrahvad on üsna sõjakad. Samas pole arheoloogilisi tõendeid, et inimese eellased oleksid sõdinud. Paljude praeguste küttide ja korilaste hulgas on konfliktid pigem haruldased. Vajadusel makstakse kätte sugulastele-sõpradele, kuid suguharud omavahel sõdu ei pea. Sestap võib inimese sõjakus olla tekkinud üsna hiljuti, väitis ajakirjas Science ilmunud uurimus. Turu Åbo akadeemia arengupsühholoog Patrik Söderberg kogus andmeid loodusrahvaste kohta, kes on kütid ja korilased ehk elavad inimese iidsete esivanemate kombel. Uurija kinnitusel on umbes 90 protsenti kogu inimese olemasolust kulgenud sarnase elukorralduse järgi.  Söderberg koondas kõik teadaolevad vägivallajuhtumid. Tuli välja, et neid oli üsna vähe.  85 protsendil juhtudest olid ohver sama hõimu liige. Põhjuseks oli peredevaheline vaen või üleaisalöömine. Samuti tapeti võõraid  näiteks laevahuku üle elanud madruseid.  Söderberg järeldas, et sõda on evolutsioonis väga hiljutine nähtus ja sai alguse ilmselt pärast põlluharimise tekkimist, kui inimesed muutusid paiksemaks. Uurimuse kriitikud tõstavad esile, et Söderberg oleks pidanud kasutama andmeid paiksete loodusrahvaste kohta. Kindlat ala asustavate hõimude puhul on tõenäoline, et hakatakse himustama näiteks naabrite rikkalikke marjametsi ja soovitakse neid vägivallaga endale saada.
