Kuidas tekkis monogaamia?
Kuni viis protsenti Maa imetajaliikidest moodustavad paare kogu eluks. Kaasale elu lõpuni truud olla suudavad vähesed. Enamasti kasvatavad isaloom ja emasloom ühiselt oma järeltulijaid, kuid võivad aeg-ajalt teha väikesi kõrvalhüppeid. Seda nimetavad bioloogid sotsiaalseks monogaamiaks. Millal see käitumisviis evolutsioonis tekkis, jääb segaseks. Samuti vaidlevad teadlased selle üle, miks monogaamia alguse sai. Kindlasti on kahekesi kergem järglaste eest hoolitseda. Samas võis olla muid olulisi põhjusi nagu emaste vähesus või soov vältida lapsetappu, näitasid kaks värsket uurimust. Inglise Cambridge´i ülikooli teadlased Dieter Lukas ja Tim Clutton-Brock koondasid andmebaasi 2500 imetajaliigi geeniinfo ning andmed eluviiside ja sigimisstrateegiate kohta. Nii panid nad paika monogaamia evolutsioonipuu. Selle järgi tundub isahool olevat pigem monogaamia tagajärg kui tekkepõhjus.  Ajakirjas Science ilmunud uurimuse kohaselt tekkis sotsiaalne monogaamia seetõttu, et isased ei suutnud endale kindlustada mitut emast. Näiteks võisid emasloomad hajuda toiduotsingutel. Sellises olukorras on isase jaoks kõige kasulikum jääda ühe leitud emase juurde, temaga paarituda ning aidata tal järeltulijate eest hoolitseda. Oletuse kasuks tundub rääkivat see, et monogaamsed liigid on kiskjad või söövad mingit toitu, mida ei pruugi igal pool leiduda. Avaratel rohumaadel toituvatel taimtoidulistel loomadel on sotsiaalne monogaamia pigem haruldane. Uurijad ei usu, et mudeli põhjal oleks võimalik midagi öelda inimese sigimiskäitumise evolutsiooni kohta. Clutton-Brocki sõnul on vaieldav juba see, kas inimene on monogaamne loom.  Aafrika inimahvid elavad polügaamsetes karjades ja võimalik, et ka inimlaste ühine eellane oli pigem polügaamne. Suundumine monogaamia poole võis tekkida koos muutustega toidusedelis, mis hajutas emased laiali. Lisaks nõudis järglaste üliaeglane areng mõlema vanema pidevat hoolt. Monogaamia teket võisid mõjutada ka lapsetapud. Emased inimahvid ei viljastu imetamise ajal. Isased võivad seepärast oma rivaalide sigitatud järglased tappa ja enda geenide leviku kindlustamiseks ise emastega paarituda.  Londoni ülikooli kolledži teadlase Christopher Opie´ juhitud uurimuses koostasid teadlased 230 primaadiliigi evolutsioonipuu ning jälgisid sigimiskäitumise muutumist 75 miljoni aasta jooksul. Statistilise mudeli kohaselt tekkis võõraste järglaste tapmine alati enne kindlate paarisuhete tekkimist.   Seega mängis lapsetapuoht monogaamia tekkimises olulist rolli. Isased hakkasid monogaamseid suhteid looma selleks, et oma poegi kaitsta. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
