Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt
Gröönimaad kattev liustik muutub üha õhemaks. Siiani peeti süüdlaseks üha leebemaks muutuvat kliimat. Gröönimaa jääkilp kahaneb ka Maa vahevööst pärineva soojuse mõjul, näitasid Saksamaa maateaduste uurimiskeskuse teadlased. Maa pinda mõjutab eelkõige Päikeselt saabuv kiirgus. Jääga kaetud aladel peab arvestama ka planeedi sisemusest pärineva soojuse mõjudega.  Suur osa Gröönimaast on kaetud mandriliustikuga, millel paksust kohati üle kolme kilomeetri. Gröönimaa jääkate väheneb igal aastal paarisaja miljardi tonni võrra. See tõstab maailmamere taset umbes 0,7 millimeetrit. Jää all oleva maakoore paksus on väga muutlik. Saare keskosas on see vaid 75 kilomeetrit. Seni on geoloogilistes mudelites arvestatud vaid maakoore ning jääkilbi omavahelist mehaanilist mõju  raske jää avaldab õhukesele kivimikihile survet. Saksamaa maateaduste uurimiskeskuse teadlase Aleksei Petrunini juhitud uurimisrühma liikmed koostasid teadaolevate jääkatte muutuste ja magnetvälja ning maavärinate kohta kogutud andmete põhjal mudeli.  See jäljendas Gröönimaa pinna muutusi kolme miljoni aasta jooksul ning arvestas ka Maa sisemusest pärineva soojuse mõju. Mudeli põhjal avaldavad nii atmosfääri temperatuur kui Maa vahevööst eralduv soojus saare jääkattele olulist mõju. Mudel aitab selgitada, miks on Gröönimaa puuraukudes mõõdetud temperatuur nii erinev. Maa sisemusest pärinev kuumus tõstab temperatuuri ainult kõige õhema kivimikihiga aladel ning paneb seal jää sulama.  Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience. 
