Lepatriinul on mägironija varustus
Putukate maailm on kirev ja mitmekesine. Pisikesed olendid suudavad ellu jääda väga erinevas ümbruses ja ronida kõige libedamatel pindadel.  Kieli ülikooli zooloogid uurisid võimsate mikroskoopidega seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata) jalgu. Lepatriinu jalgade tipuosad ehk käpad on kaetud tillukeste harjastega. Harjased muudab elastseks valk nimega resiliin. Seda leidub paljude putukaliikide kehas.  Valk on ülimalt energiatõhus  sellest kaob soojusena vaid paar protsenti. Resiliin lubab lendavate putukate tiibadel liikuda efektiivselt ja kirpudel karata kõrgele. Fotodel on näha, et lepatriinu käpaharjaste alus on jäik, tipus muutuvad karvad pehmeks ja painduvaks. Tõenäoliselt lubab just selline ehitus harjastel eri pindade konaruste külge haakuda.  Paraku pole lähiajal loota, et materjaliteadlased suudaksid lepatriinude jalgu jäljendada. Need on lihtsalt niivõrd keeruka ehitusega. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
