Kust pärineb inimese muusikaanne?
Oskus helisid matkida võis tekkida suures rühmas liikumisel, näitas ajakirjas Animal Cognition ilmunud uurimus. Rootsi Örebro ülikooli teadlase Matz Larssoni oletuse kohaselt on häälte matkimine ja musikaalsus seotud olukorraga, kus suures rühmas liikuvad olendid tekitavad palju müra. Kui inimesed kõnnivad koos, kiputakse sammuma ühes rütmis. Sammude vahele jääb lühike vaikusehetk, mille ajal on võimalik kuulda, mis ümbruses toimub. Nii paneme tähele kui keegi meid jälitab. Lisaks on koos sammujatel kergem üksteist kuulda ja omavahel suhelda. On teada, et ka muusika kuulamine suurendab ajus rahuolutunnet tekitava virgatsaine dopamiini kogust. Dopamiini vabastavad ka need käitumisviisid, mis aitavad ellu jääda. Ohtlikus piirkonnas liikudes võis see stimuleerida rütmilist liikumist ja hoolikalt ümbritsevate helide kuulamist. Kooskõlastatud käitumine pakkus rahuldust kõikidele karjaliikmetele. Õhtul turvalises paigas laagrisse jäädes võis see soodustada näiteks koos lõkke ümber laulmist ja plaksutamist.  Lassoni sõnul võib inimahvide vähest musikaalsust seletada sellega, et neljal jäsemel liikumine tekitab palju etteaimamatut müra. Paljud ahvid veedavad aega puude otsas ja seal pole võimalik ühises rütmis liikuda. Ka inimene hakkas enda tekitatud helidele tähelepanu pöörama alles kahel jalal maapinnal kõndides.
