Nahkhiirte ja delfiinide DNA on sarnane
Sarnane eluviis võib täiesti erinevad loomad muuta välimuselt ja võimetelt samasuguseks.  Vaal on imetaja, kuid elu vees on muutnud tema keha kalalaadseks. Bioloogid nimetavad sellist erineva evolutsioonilise päritoluga organismide tunnuste sarnasust konvergentsiks. Konvergents ei piirdu ainult välise sarnasusega, vaid hõlmab ka geene. Londoni Ülikooli Kuninganna Mary Kolledži teadlased Stephen Rossiter ja Joe Parker uurisid 22 imetajaliigi genoome. Nende hulgas olid eri liiki nahkhiired, silmikdelfiin, inimene, hiir, koer ja hobune. Uurijaid huvitas kajalokatsiooni geneetiline tagapõhi. Ligi 2500 geeni läbisõelumisel tuli välja, et nahkhiirtel ja delfiinidel on ligi 200 sarnast kuulmise eest vastutavat genoomipiirkonda.  Nahkhiired ja delfiinid pole lähedased sugulased ning nende elupaigadki on täiesti erinevad. Siiski on mõlemal loomarühmal imetajate hulgas haruldane võime kaja abil orienteeruda ja saaki püüda Parkeri sõnul eeldasid teadlased, et sarnasusi võiks olla mõnekümne kuulmisega seotud geeni puhul. Ootamatult kombel olid sarnasused palju suuremad. Lisaks olid paljud nahkhiirte ja delfiinide nägemise eest vastutavad geenid sarnased. Põhjuseks võib olla see, et need loomad tegutsevad hämaras ja näevad harva eredat päikest. "Erinevatel elusolenditel tekivad ühesugustes elutingimustes tihti sarnased kohastumused. Siiani arvati, et nende taga on palju erinevaid geenimuutusi. Nüüd tundub, et ühesugused ja hästi töötavad geenilahendused võivad looduses olla laialt levinud," selgitas uurija. Kunagi varem pole eri loomarühmadel nii suuri geneetilisi sarnasusi leitud, kuid varasemates uuringutes võrreldi vaid üksikuid geene. Nüüd lisandub pidevalt uute liikide genoomijärjestusi, mis lubab kõrvutada üha suuremaid DNA-piirkondi. Lisaks said uurijad kasutada võimsat arvutit, mis tavaliselt töötleb suure hadronite põrgati andmeid. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
