Võimas torm tekitas Saturnil jääd
Aastatel 2010 ja 2011 möllas Saturnil vägev torm, mida võis Maalt vaadelda ka pisemate teleskoopidega. Selle lõpus võis planeedil esmakordselt vaadelda jäätunud vett. Saturni kaaslastel on jää üsna tavaline. Titaani pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad mered. Enceladus on pidevalt kaetud jääga ja lumega. Saturn ise koosneb suures osas vaid vesinikust ja heeliumist. Veeauru leidub selle atmosfääri alumistes kihtides.  Kosmosest tehtud fotodel on näha Saturni atmosfääri ülemine pilvekiht, mis koosneb suuresti vaid külmunud ammoniaagikristallidest. Siiani olid astronoomid veendunud, et planeedi atmosfäär on kihiline nagu tort.  Viimase tormi ajal jälgis Saturni kosmosesond Cassini. Selle andmete analüüs kinnitab, et vägevad tuuled lõid tordikihid korralikult sassi.  Suur torm lõi pilvekihid segi ja liigutas veeauru ülespoole, kus see külmus. Seejärel kattusid jäätükikesed lämmastikuühenditega.  Tormi dünaamika uurimine näitas, et selle tekkemehhanism ja kulg on sarnased maapealsetele äikesetormidele. Saturnil on need küll kümneid kordi suuremad ja raevukamad, mudelite kohaselt ulatub tuule kiirus 500 kilomeetrini tunnis. Nii vägevad tormid tekivad Saturni põhjapoolkeral ligikaudu iga 30 aasta tagant.
