Foto: Spermatosoidide sõda
Fotol on emase äädikakärbse suguteedes käiv lahing  mõõtu võtavad kahe liigi spermatosoidid. New Yorgi Syracuse´i ülikooli teadlane John Belote manipuleeris äädikakärbeste geene, nii et liigi Drosophila simulans spermatosoidid hakkasid helendama sinakalt, selle lähedase sugulase Drosophila mauritiana seemnerakud aga punakasoranžilt. Need kaks äädikakärbseliiki lahknesid ühisest eellasest suhteliselt hiljuti  umbes 260 000 aasta eest. Belote tegi foto seksijärgset spermakonkurentsi uurides. Seemnerakud on üksteisele vihased rivaalid. Liikidel, kus emased paarituvad mitme isasloomaga, on emast suguteedes korraga mitme partneri seemnerakke ja need võistlevad, kes suudab esimesena munarakkudeni jõuda.  Paljudel juhtudel suudab emane spermide võidujooksu tulemusi mõjutada. Mis täpselt pärast seksi juhtub, sellest pole bioloogidel palju aimu. Emaslooma kehas toimuvat on väga raske uurida. Näiteks on väga vähe teada selle kohta, mis juhtub erinevate liikide omavahelisel paaritumisel, kus seemnerakud ei pruugi olla kohastunud emase suguteedes liikumiseks. Kindlasti töötab ka pärast suguühet looduslik valik, mis mõjutab oluliselt uute liikide tekkimist. Emaslooma suguteedes toimuva mõistmiseks ongi kasu kirevatest seemnerakkudest. Nii sai uurija võimaluse näha spermide trügimist ja seda, kuidas emane teise liigi spermat oma suguteedest välja tõukab. Belote väitis katsete põhjal, et seksijärgne spermakonkurents on oluline reproduktiivset isolatsiooni põhjustav tegur. See võib selgitada, miks väga lähedased liigid ei suuda omavahel järglasi anda. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
