Mis saab kliimast?
Möödunud nädalal avaldas ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel üle kuue aasta raporti, mille koostamisel osales üle kahesaja teadlase. Võrreldes 2007. aastal ilmunud aruandega on ennustused ootamatult leebed. Raporti kohaselt on kliimasoojenemise märgid ilmsed - atmosfääri ja ookeanide temperatuur on tõusnud, lume ja jää hulk on vähenenud, maailmamere tase tõuseb. Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris on kasvanud ilmselt viimase 800 000 aasta kõige kõrgemale tasemele.  Tööstusrevolutsiooni eelsete aegadega võrreldes on atmosfääris ligi 40 protsenti rohkem süsinikdioksiidi. Kolmandik inimese tekitatud süsihappegaasist jõuab merre ja muudab merevee happelisemaks. Kui inimkond süsiniku õhku paiskamist ei piira, tõuseb temperatuur 21. sajandi lõpuks tõenäoliselt kuni  2,5 kraadi, juhul, kui süsihappegaasi kogus kahekordistub. Veel kuus aastat tagasi oli paneel arvamusel, et siis tõuseb keskmine temperatuur selle sajandi lõpuks 4,5 kraadi. Kontrollitava kliimamuutuse piiriks peetakse kahekraadist temperatuuritõusu. Selle saavutamiseks tohib atmosfääri paisata veel ainult 300 miljardit tonni süsinikku. Praeguseks on inimkond atmosfääri paisanud juba üle 500 miljardi süsinikutonni. Maailmamere taseme muutusi hindavad teadlased uues raportis siiski palju ettevaatlikumalt kui 2007. aastal. Tollal ennustatud kahemeetrist veetõusu, mis pidi paljud rannikualad uputama, tõenäoliselt ei tule. Siiski võib veetase tõusta sajandi lõpuks kuni meetri võrra. Ka hindavad klimatoloogid nüüd jäävälju stabiilsemaks, kõige sulamisaltimaks peetakse endiselt Antarktikat. Soojenemise tulevikumõju on raporti kohaselt Maa eri piirkondades väga erinev. Tõenäoliselt muutub märja ja kuivaga kliimaga piirkondade ilmastik veelgi äärmuslikumaks. Maailmameri jätkab soojenemist ja sügavate veekihtide temperatuuritõus hakkab mõjutama veeringlust. Vaatlusandmete põhjal on viimase 15 aasta jooksul õhutemperatuur tõusnud aeglasemalt, kui varasemalt ennustati. Uus raport libiseb soojenemise pidurdumisest sujuvalt üle ja see on tekitanud paljude kliimasoojenemise skeptikute hulgas tõsist pahameelt. Kliimamuutuste nõukogu selgitas soojenemise ajutist pidurdumist sellega, et soojuse on neelanud maailmameri. Samuti ei peetud temperatuuritõusu muutust oluliseks, kuna 15 aastat on lühike aeg, kliimasoojenemise mõju on nähtav pigem kümnendite ja sajandite jooksul. Skeptikud peavad teadlaste kasutuses olevaid mudeleid nõrkadeks ja temperatuuritõusu vaibumise tähelepanuta jätmist poliitiliselt kallutatuks. Kliimamuutuste paneel on korra juba komistanud. Eelmisse raportisse lipsas sisse ennustus, et Himaalaja liustikud sulavad tõenäoliselt veel enne 21. sajandi keskpaika. Pärast seda on mitmed klimatoloogid väitnud, et mäestikujää ülikiire sulamine pole kuidagi võimalik.
