Foolhappe nappus mõjutab nii lapsi kui lapselapsi
Foolhappe ehk vitamiini B9 puudus tekitab arenguhäireid ega lase lootel piisavalt suureks kasvada. Kahjulik mõju ulatub üle mitme põlvkonna, näitas rahvusvaheline uurimus.  Inglise Cambridge´i ja Kanada Calgary ülikooli teadlased tegid katseid hiirtega, kel oli mutatsioon geenis Mtrr. Muuhulgas mõjutab geenimuutus foolhappe ainevahetust ja sellised hiired on pidevalt foolhappe puuduses. Kui mutanthiiri paaritati tavaliste hiirtega, tekkisid paljudel loodetel erinevad arenguhäired  südame väärarengud ja seljaajusongad. Tervetena sündinud hiirepojad kasvasid küll muretult täisealiseks, kuid kui nemad sigisid tavaliste hiirtega, oli ka nende järglaste hulgas palju väärendeid. See mõju ulatus veel kahe järgneva põlvkonnani. Hiireloodetel tekkisid arenguhäired isegi siis, kui nende vanematel polnud Mtrr-mutatsiooni. Uurimuse autori Erica Watsoni sõnul ei pärandunud kahjulikud muutused mitte DNA vaid hoopis geenilülitite kaudu. Geene saab tööle panna ja välja lülitada lisades neile keemilisi märgiseid  näiteks metüülrühma. Veel hiljuti arvasid biokeemikud, et sellised elu jooksul lisatud märgised ei pärandu.  Watsoni töörühm avastas hiirte DNAd uurides, et muteerunud näriliste järglastel oli geenilülitite mustris suured muutused. Ootamatult kombel polnud üldse oluline, kas Mtrr-mutatsioon esines hiirepoja vanaemal või vanaisal. Tõenäoliselt mõjutab foolhappe puudus seemnerakke ja munarakke juba enne eostamist. Uurimus lisab järjekordse tõendusmaterjali sellele, et genoomivälistel ehk epigeneetilistel muutustel on inimese ja teiste imetajate tervisele pikaajaline mõju. Nii on näidatud, et rasvane toit kahjustab seemnerakke ja need muutused päranduvad ka järglastele edasi. Uurimus ilmus ajakirjas Cell.
