Märguanded ülinoorest universumist
Kosmoseteleskoop Herschel ja maapealne Lõunapooluse Teleskoop püüdsid kinni kosmilise mikrolaine-taustkiirguse seni leidmata koostisosa. Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk jääkkiirgus on pärit ajast, mil universum oli umbes 380 000 aastat vana. Praegu  ligi 13,8 miljardit aastat hiljem  näevad astronoomid seda üle kogu universumi ulatuvate raadiolainetena, mille temperatuur on napilt paar kraadi üle absoluutse nulli.  Jääkkiirguse temperatuurierinevusi kaardistatakse põhjalikult, sest need heidavad valgust varase universumi ajaloole. Just siis tekkis aine, millest said alguse tähed ja galaktikad. Kõige uuem ja täpsem temperatuurikaart avaldati märtsis, see põhineb kosmoseteleskoobi Planck vaatlustel.  Kosmiline taustkiirgus sisaldab veelgi rohkem infot. Nimelt on see polariseeritud ehk võngub eelistatud suundades. Taustkiirguse footonid on rännanud läbi kogu universumi ja põrganud kokku galaktikatega ning galaktikaparvedega. Need on valgust teelt kõrvale kallutanud.  Ülivana polariseeritud valgust saabki jagada E- ja B- osaks. E-tüüpi muster kirjeldab, kuidas polarisatsiooni suurusjärgu muutumist taustkiirguse hulgas. B-mustri tekitavad gravitatsiooniläätsed, mis kallutavad E-polariseeritud valgust teelt kõrvale. E-tüüpi polariseeritus avastati maapealsete teleskoopidega juba kümmekond aastat tagasi. B-polarisatsiooni polnud siiani õnnestunud mõõta, sest see signaal on väga nõrk mõjutades keskmiselt üht osakest kümnest miljonist. Juulis õnnestus mõõtmine Lõunapooluse teleskoobi uurimismeeskonna liikmetel, kes võrdlesid oma andmeid kosmoseteleskoop Herscheli andmestikuga. Eelkõige näitab see, et mõõteriistad muutuvad aina tundlikumaks ja lubavad üha selgema pilguga minevikku piiluda. Lisaks annab B-polarisatsiooni uurimine uut infot varase universumi kohta. Kosmoloogilise mudelite kohaselt tekkisid väga varase universumi paisumisfaasis ürgsed gravitatsioonilained, mille mõju on leitav kosmilise taustkiirguse B-signaalides. Uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.
