Elavhõbe teeb maalid mustaks
Punakasoranž värvaine kinaver on maalijate lemmik juba sajandeid. Paraku muudab see pigment aja jooksul tumedaks nii antiiksed freskod kui barokiajastu maalid. Miks see nii on, oli pikka aega selgusetu. Süüdi on valguse ja õhus leiduvate klooriioonide mõjul vabanev elavhõbe, näitasid Belgia Antwerpeni ülikooli keemikud. Kinaver on elavhõbedast ja väävlist koosnev mineraal. 2005. aastal näitasid Amsterdami ülikooli teadlased, et pigment hakkab lagunema mereõhus leiduvate klooriioonide ja valguse mõjul. Oletati, et nii tekib puhas elavhõbe ja see muudab maalid tumedaks. Seda oli keerukas tõestada, sest elavhõbe on lenduv ja sellise metalli päritolu jääb tihti saladuseks. Belgia Antwerpeni ülikooli keemik Karolien De Wael korraldas katse, kus asetas värvaine plaatinapinnale ja kastis selle klooriioone sisaldavasse vette. Kui laserivalgus mineraalile suunati, muutus see mustaks. Elektrivoolu mõjul vabanesid pigmendist vette elavhõbedaioonid. Nii oli elavhõbeda süü maalide tumedaks muutumises kinnitatud. See rõõmustab maalirestauraatoreid, nüüd on võimalik hakata otsima uusi viise, kuidas kunstiteoseid paremini säilitada ja taastada. Maale pimedas hoida ei saa, küll peaks olema võimalik kaitsta värvipigmente kloori eest näiteks kaitsva lakikihiga. Uurimus ilmus ajakirjas Angewandte Chemie.
