Maa telje muutused pakuvad mereloomadele toitu
Lämmastik on tähtis toitaine. Suur osa sellest on gaasina atmosfääris ja elusolenditele kasutamiskõlblikuks muutub alles siis, kui bakterid ja sinikud muudavad selle ammoniaagiks. Protsessi mõjutab oluliselt Maa telje asendi muutumine, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.  1980ndatel avastasid mereteadlased, et maakera telje sihi muutused ehk pretsessioon tekitavad ligikaudu iga 23 000 aasta järel Atlandi ookeani ekvaatoriosas süvavee tõusuhoovusi. Need kergitavad meresügavustest üles vee, mis on lämmastikuvaene, kuid sisaldab ülemäärast fosforit. See suunab pinnakihtides tegutsevad sinikud õhulämmastikku siduma nii suurel määral, et sellest jätkub kogu taimsele planktonile. USA Princetoni ülikooli ja Šveitsi geoloogiainstituudi teadlased mõõtsid lämmastiku eri isotoopide hulka kambriliste (Foraminifera) lubiainest kodades. Isotoopide suhtarvu põhjal sai välja arvutada merevees seotud lämmastiku kogused. Lämmastiku sidumise muster klappis viimase 160 000 aasta jooksul toimunud Maa telje sihi muutustega. Uurijad kahtlustasid, et lämmastikuringet võivad mõjutada ka merevee temperatuuri muutused ja sinikutele kättesaadava raua hulk, sest seda sisaldavad lämmastikku siduvad ensüümid. Siin siiski seoseid ei leitud. Uurimuse autori Princetoni ülikooli uurija Daniel Sigmani sõnul on Maa pöörlemise ebakorrapäradest tekkivad süvaveehoovused ilmselt üheks kõige olulisemaks maailmamere lämmastikuringet mõjutavaks teguriks. Uurija kinnitusel näitab see, et maailmamere toitainete tase on stabiilne ja tõenäoliselt suudab ookeanielustik üle elada erinevaid ökokatastroofe.
