Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused
Väljasurnud inimliikide genoomide järjestamine tõestab, et meis on olemas iidsete sugulaste geenijärjestused.  Tänapäevaste eurooplase geenidest umbes 1-4 protsenti on pärit neandertallastelt. Paljudel asiaatidel on Denisova inimeste geene. Kuid lisaks geenidele on DNAs veel tohutu hulk mittekodeerivaid järjestusi. Umbes kaheksa protsenti inimese genoomist pärineb kunagistest viirusnakkustest. Endogeensed retroviirused nakatasid rakke ning jätsid oma jälje ka mittekodeerivasse DNAsse. Möödunud aastal uurisid USA New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledži geneetikud neandertallaste ja Denisova inimeste DNAd ning leidsid sealt 14 retroviirustele iseloomulikku järjestust. Tänapäeva inimese genoomist neid järjestusi ei leitud ning tundus, et meie DNAs olevad viiruserünnakute jäljed on hoopis teistsugused kui meie sugulastel. Sel aastal analüüsisid Inglise Plymouthi ülikoolis töötav Robert Belshaw ja Oxfordi ülikooli viroloog Gkikas Magiorkinis vähihaigete genoome. Nad avastasid, et genoomid sisaldasid seitset viirustelt pärinevat järjestust, mida peeti iseloomulikuks vaid väljasurnud inimliikidele. Belshaw´sõnul on ka ülejäänud järjestused tõenäoliselt meie DNAs olemas. Nende leidmine võtab lihtsalt kaua aega, sest viirused peidavad end korduvatesse DNA-järjestustesse.  Eelmine uurimus läks viroloogi kinnitusel luhta seetõttu, et võrdluseks kasutati inimese referentsgenoomi ehk nii-öelda inimese tüüpilist DNA järjestust. See põhineb ainult üksikute inimeste genoomidel ja loodi eelkõige valke kodeeriva DNA uurimiseks. Denisova inimestele ja neandertallastele iseloomulikke mittekodeerivaid järjestusi seal lihtsalt pole. Belshaw´kinnitusel näitabki nende artikkel seda, et inimesed on ka oma rämps-DNAks nimetatud järjestuste poolest väga erinevad. Mõnel meist on pärilikkusaine geenivälised piirkonnad väga sarnased neandertallastele, teistel aga mitte. Nüüd on vaja selgitada, kui laialt on iidsete retroviiruste DNA inimeste hulgas levinud ning kas need järjestused võivad tekitada eelsoodumusi mingitele haigustele. On teada, et hiirtel võivad retroviirustelt pärinevad järjestused aktiivseks muutuda. Inimestel on aktiivseid viiruseosakesi leitud vaid motoneuroni haigusi põdevate inimeste kehas. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
