Muumiad said hauda kaasa hoolikalt palsameeritud liha
Egiptlased panid kadunukestele hauda kaasa hoolikalt valmistatud liha, mida palsameeriti kalli pistaatsiavaiguga, näitas Inglise Bristoli ülikooli uurimus. Muistsed egiptlased saatsid lahkunud sugulasi ja sõpru ära keerukate kombetalitustega. Lisaks palsameerimise korraldamisele ja hauakambri ehitamisele tegi jõuka kadunukese omastele muret see, mida surnu teispoolsuses sööma hakkab.  Pidulaud pidi olema rikkalik. Näiteks vaarao Tutanhamoni hauapanuste hulgas oli nii veise- kui linnuliha.  Liha roiskub kiiresti ja seda niisama hauakambrisse roiskuma jätta pole väärikas. Seepärast mumifitseeriti ka suuremaid lihatükke. Selliseid hauapanuseid on üsna vähe uuritud. Bristoli ülikooli arheoloog Richard Evershed ja Katherine Clark analüüsisis Egiptuse ja Suurbritannia muuseumites hoiul olevaid mumifitseeritud lihatükke. Tuli välja , et umbes 3300 aastat tagasi maetud kuningas Amenhotep III suguvõsa hauakambrist leitud veiseribisid oli töödeldud ülihinnalise pistaatsiavaiguga. Kreekas kasvavatelt mastiksipistaatsia puudelt kogutud vaik oli väga kallis ja seda kasutati viirukina ja maitseainena. Pistaatsiavaiku on kasutatud ka inimeste palsameerimiseks, kuid esimesed kindlad tõendid selle kasutamise kohta pärinevad alles 600 aastat hilisemast. Clarki sõnul sarnanes toidu töötlemine tõenäoliselt laipade mumifitseerimisele. Liha keedeti valmis ja seejärel hakati seda vaikude ja õlidega immutama ning riidesse mässima. Uurija oletas, et võidi kasutada ka vürtse ja maitsetaimi, kuid nende jälgi ei õnnestunud keemilisel analüüsil leida. Sellist luksust said endale lubada vähesed. Mumifitseeritud ribitükk pärineb tõenäoliselt vaarao naise vanemate hauakambrist. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
