Aatomid kuulavad sõna
Kui üksikaatomile saaks anda ühe biti väärtuse, oleks võimalik luua tibatillukesi mäluseadmeid. Paraku on aatomid ühtaegu pisikesed ja püsimatud. Kuidas neid vajalikul viisil käituma panna? Max Plancki instituudi ja Karlsruhe tehnoloogiainstituudi füüsikud hoidsid holmiumi aatomit plaatinapinnal nii, et ühe elektroni spinn püsis 10 minutit stabiilsena. Spinni saab matemaatiliselt kirjeldada kui osakese pöörlemissuunda, mis annab osakesele magnetilised omadused. Ka iga aatom on kui väike magnet.  Tavaliselt on eri materjalide vahel vastasmõjud, mis muudavad osakeste spinnid kohe ebastabiilseks. Wulf Wulfhekel ja tema kaastöölised suutsid aatomid paigutada nii, et holmiumiaatom muutus aluspinna ja selle läheduses leiduvate elektronide jaoks nähtamatuks. Füüsikud jäljendasid osakeste kontrollimiseks sobivaid tingimusi kõigepealt arvutiga. Seejärel jahutasid nad katses kasutatud metallid absoluutse nulli lähedasele temperatuurile ehk umbes  272 kraadi juurde. Nii külmas on molekulide liikumine eriti aeglane ning aatomite erilise paigutusega loodigi olukord, kus üksiku holmiumiaatomi magnetmoment muutus stabiilseks. Kui spinn on kontrolli all, saab seda välise magnetvälja abil suunata ja sinna 1 või 0 kujul salvestada infot. Nii saaks luua tibatillukesi mäluseadmeid ja vaguratest aatomitest oleks kasu ka kvantarvuti loomisel.  Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
