Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid
Inimene mõjutab pilvede tekkimist - suur osa kiudpilvedest tekib tööstusest pärit tolmu- ja metalliaerosooliosakeste ümber. Õhureostusel on veelgi suurem mõju  see muudab ka õhus olevate jää- ja veeosakeste suurust ning pikendab äikesepilvede eluiga. See omakorda tähendab rohkem pilviseid ilmu. Saastunud õhuga piirkondades panevad ilmavaatlejad tähele võimsaid väljaveninud äikesepilvi, mis meenutavad kujult alasit ja püsivad erakordselt kaua. Enamasti peetakse nende tekitajaks muutunud konvektsiooni ehk soojenenud õhu liikumist. Äikesepilve lapsepõlvestaadiumi ehk rünkpilve tekitabki maapinnal soojenenud ja otse ülespoole liikuv õhk.  Kliima modelleerimine seevastu erakordselt püsivate äikesepilvede puhul tugevamat konvektsiooni ei kinnita. Tavatute pilvede tekkimises võivad süüdi olla tillukesed õhus hõljuvad aerosooliosakesed, mille ümber hakkavad kogunema vesi ja jää. Pilvede tekkemustrites on siiani palju selgusetut ja pilved kui oluline kliima mõjutaja on mudelites harva arvesse võetud USA Vaikse ookeani kaguosa laboratooriumi klimatoloog Jingwen Fan otsustas võrrelda suviseid pilvede vaatlusandmeid arvutimudelitega. Tavatult pikk ja põhjalik kliimasimulatsioon võttis aega kuus kuud. Võrdluse aluseks olevad ilmavaatlused pärinesid Vaikse ookeani lääneosa troopikavööndist, Edela-Hiinast ja USA Oklahoma osariigist. Kõik piirkonnad erinesid reostustaseme, niiskusrežiimi ja tuulte poolest. Tugevam konvektsioon esines vaid Hiina ja Vaikse ookeani äärsetel saastunud aladel. Oklahomas muutis õhureostus konvektsiooni hoopis nõrgemaks. Seetõttu oli selge, et tugevam konvektsioon ei põhjusta püsivamaid äikesepilvi. Pilvede uurimine näitas, et reostus vähendas õhus olevate jääkristallide ja veetilkade suurust, kuid pikendas nende eluiga. Tillukese ja püsiva kondensatsioonituuma ümber tekkinud pilved lagunesid väga aeglaselt. Nii võib õhusaaste suurendada äikesetormide tekkimise võimalust. Väga oluline on mõju õhutemperatuurile. Püsiv pilvkate varjab päeval päikese ja öösel kaitseb maapinda jahtumise eest.  Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. 
