Krokodillid kasutavad tööriistu
Kuidas krokodillid saaki kütivad?  Loodusfilmides võib näha, et nad passivad madalas vees ja loodavad rünnates oma kiirusele ja vägevatele lõugadele. Kui rünnak luhta läheb, on kulutatud hulk energiat ja krokodillil ikka kõht tühi. Tegelikult on need loomad ootamatult nutikad ja hangivad lindude pesitsusajal saaki väga kerge vaevaga, näitas ajakirjas Ethology Ecology & Evolution ilmunud uurimus. Tennessee ülikooli teadlane Vladimir Dinets pani Indias matkates tähele, et seal elutsevad sookrokodillid (Crocodylus palustris) lebavad madalate tiikide kaldavees nii, et nende koonud on kaetud oksade ja puutükkidega. Krokodillid lesisid nii tundide kaupa ja ootasid, et mõni lind puuprahile läheneks. Jäi mulje, et sookrokodillid meelitavad oksadega linde, kes loodavad endale pesaehituseks materjali leida. Dinetsile pakkus see huvi ning ta otsustas jälgida USAs Louisianas elutsevaid Mississippi alligaatoreid (Alligator mississippiensis). Vaatlused kestsid terve aasta ning uurija avastas, et lindude pesitsusaladel oli rohkem selliseid alligaatoreid, kes peesitasid päikese käes, koonud oksarisuga kaetud. Nende hulk kasvas kevadel, kui haigrud hakkasid pesade ehitamiseks ja parandamiseks oksatükke koguma. Veekogude ääres kasvanud puud ei puistanud eriti oksi vette. Kui midagi sinna kukkuski, korjasid linnud selle kohe ära. Seega võib arvata, et alligaatorid pole oksaprahiga kaetud juhuslikult, vaid koguvad võrseid ja vitsakesi sihipäraselt ning saagi püüdmiseks. Ilmselt talitavad ka nende Indias elutsevad sugulased täpselt samamoodi.Dinetis sõnul muudab see ettekujutust krokodillide ja alligaatorite käitumisest. Roomajaid peetakse tavaliselt aeglasteks ja juhmideks loomadeks, kuid nad on kaalutlevad ja paindlikult käituvad röövloomad.  Nii nutikat saagipüüdmisviisi pole keegi varem tähele pannud. Ka pole teada, et mõni kiskja keskenduks saakloomade jälitamisele just selle pesaehituse ajal.
