Kas varane universum oli eluks kõlbulik?
Elu võis leiduda juba väga noores universumis. Harvardi ülikooli füüsik Abraham Loeb avaldas internetiajakirjas arXiv arvutused, mille kohaselt võis kiviplaneetidel vett leiduda juba 15 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Vett vedelana hoidev energia võis pärineda kosmilisest taustkiirgusest. Praegu on selle temperatuur 2,7 kelvinit ehk ligikaudu -270 kraadi Celsiuse järgi. 15 aasta vanuses universumis oli taustkiirgus palju soojem - 273-300 kelvinit ehk 0 kuni 30 Celsiuse kraadi. Loebi sõnul võisid noores universumis olla piirkonnad, kus aine oli eriti tihe. Seal tekkisid kogukad ja lühikese elueaga tähed, mille ümber võisid tekkida planeedid. Elu tekkeks sobilik periood võis kesta kuni 3 miljonit aastat Kriitikud on juba välja toonud, et intelligentse elu tekkimine on kümnekonna miljoni aasta jooksul väga vähetõenäoline. Lisaks oli varases universumis väga tugev kiirgusfoon ja taevakehi pommitasid asteroidid, mis võis elu tekkimist takistada. Samuti koosnes väga noor universum peamiselt vesinikust, heeliumist ja liitiumist. Raskemad elemendi tekkisid alles palju hiljem. Loebi arvutused seavad kahtluse alla antroopsusprintsiibi  teooria, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu poleks inimesel võimalik seda kirjeldada. 1980ndatel arvutas nobelist Steven Weinberg antroopsuse abil välja, milline peaks olema vaakumi siseenergia, et see suunaks maailmaruumi väljapoole paisumist. Ennustus tuli päevakorrale, kui avastati tume energia, mis kiirendab universumi paisumist. Osakestefüüsikute mudelite kohaselt peaks tume energia olema tunduvalt tugevam kui Weinbergi arvutused näitavad.
